Lähis-Ida sõja tõttu kallinenud kütus on pannud 29 protsenti Eesti elanikest vähem oma isikliku autoga sõitma; kõige enam on autokasutus vähenenud Kirde-Eestis, kus lausa pooled elanikud on juba oma isiklikke sõite piiranud, edastab BNS Citadele panga uuringu tulemusi.
Kütuse kallinemine on pannud inimesed üle kogu Eesti isikliku auto kasutamist piirama ning otsima transpordiks muid võimalusi. Kirde-Eestile, kus isikliku auto kasutust on piiranud 50 protsenti uuringus osalenud inimestest, järgnevad Põhja-Eesti 38 protsendiga, Lõuna-Eesti 36 protsendiga, Tallinn 35 protsendiga, Lääne-Eesti 33 protsendiga ning Kesk-Eesti 29 protsendiga. Isiklikke sõite piiravad rohkem mehed kui naised ning kõige enam inimesed vanuses 40-49 eluaastat.
„Kütusehindade tõus paneb inimesi oma igapäevaseid liikumisharjumusi kriitilisemalt üle vaatama. Näeme, et eriti tugevalt mõjutab see piirkondi, kus sissetulekud on madalamad või alternatiivsed liikumisvõimalused piiratumad. Samas näeme, et osa tarbijaid püüab hinnakõikumisi ära kasutada, varudes kütust soodsamal hetkel, kuid sääraseid tarbijaid on pigem vähe,“ selgitas Citadele Leasingu juht Rainer Moppel.
Kütust varus viis protsenti kõigist vastanutest. Kõige aktiivsemad varujad elavad Kirde-Eestis, kus seda tegi 13 protsenti, samas kui Lõuna- ja Põhja-Eestis jääb kütuse varujate osakaal viie protsendi juurde.
„Kütuse varumine viitab tarbijate ebakindlusele ja ootusele, et hinnad võivad lähiajal veelgi tõusta või kütuse kättesaadavus väheneda. Samas ei ole see laiapõhjaline trend, vaid pigem väikese osa elanike riskikäitumine,“ lisas Moppel.
45 protsenti vastanutest nentis, et nemad ei ole oma harjumusi muutnud. Enim jäid sõiduharjumused muutumatuks külade, alevite ja alevike elanikel, kus nii vastas 57 protsenti, kuid ka Tallinna elanikel, kus see näitaja oli 60 protsenti.
„See, et nii maapiirkondade kui ka Tallinna elanike sõiduharjumused on suuresti muutumatuks jäänud, näitab kahte erinevat reaalsust. Maapiirkondades ei ole inimestel sageli alternatiivi autole, mistõttu hinnatõus nende käitumist ei muuda. Tallinnas peegeldab sama trend pigem tallinlaste suuremat ostujõudu ja mõnevõrra väiksemaid vahemaid,“ märkis Moppel.
