Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu liikme ja Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul ei pidanud ECB sel nädalal veel vajalikuks intressimäärasid tõsta, kuid on üha tõenäolisem, et edaspidi tuleb seda teha, kirjutab BNS.
“Oleme olukorras, kus Iraani sõja ja sellega kaasnenud energiahinnašoki mõju majandusele on endiselt keeruline hinnata. Kiiret lahendust Lähis-Ida konfliktile ei paista ja on aina selgem, et kõrgemate energiahindadega peame leppima veel pikema aja jooksul,” nentis Müller Eesti Panga ajaveebis.
Juba on tema sõnul näha esimesi märke, et energiahindade kallinemine kandub edasi ka teiste toodete ja teenuste hindadesse. Esialgu puudutab see valdkondi, kus energia on oluline sisend – näiteks lennukipiletid, kemikaalid ja plasttooted.
“Ettevõtjate küsitlused viitavad küll survele kulude kasvuks, aga otseseid tõendeid selle kohta, et kallim energia survestaks erinevaid hindu ulatuslikumalt, veel ei ole. Samas ootavad küsitluste kohaselt nii ettevõtjad kui ka tarbijad lähiaastatel hinnatõusu kiirenemist, mis on kütusehindade tõusu taustal mõistagi ootuspärane,” märkis Eesti Panga president.
Finantsturud Mülleri kinnitusel seevastu ei kahtle, et keskpank suudab pikemas vaates hoida hinnatõusu soovitud 2 protsendi lähedal. Samuti ei ole kõhklusi Euroopa Keskpanga nõukogus, et eesmärgi täitmiseks ollakse valmis langetama vajalikke otsuseid.
“Üheks võtmeküsimuseks intressimäärade tõstmise üle otsustamisel kujuneb energia hinnašoki mõju majanduskasvule. On selge, et euroala majanduskasv jääb Iraanis puhkenud sõja tõttu lähiajal varem oodatust aeglasemaks. Sellele viitavad nii ettevõtjate nõrgenenud ootused tellimuste kasvule kui ka järsult halvenenud tarbijate kindlustunne, mistõttu võib arvatust tagasihoidlikumaks jääda ka tarbimine. See kõik tähendab nõrgemat nõudlust erinevate kaupade ja teenuste järele ning seeläbi ka väiksemat survet hinnatõusuks,” tõdes Müller.
Intressimäärade üle otsustamisel peab keskpank tema sõnul hindama kahe vastassuunalise jõu vahekorda. Ühelt poolt kiirendab energia kallinemine üldist hinnatõusu, teisalt kaasneb majanduse üldisema aeglustumisega aeglasem inflatsioon.
“Euroopa Keskpanga nõukogul oli hoolimata Iraanis sõja puhkemise järgselt kiirenenud hinnatõusust võimalik jätta intressimäärad sel nädalal tõstmata muuhulgas tänu sellele, et finantsturgudel on pikemaajalised intressimäärad juba kerkinud. See tähendab, et rahastamistingimuste karmistumine, mis on vajalik hinnatõususurvetele vastu seismiseks, on teoks saanud ka ilma keskpanga otsese sekkumiseta. See nii-öelda avansiline mõju aga kaotab oma jõu, kui keskpanga intressimäärad jäävad pikemaks ajaks muutumatuks. Seetõttu tasub olla valmis, et lähiajal võib Euroopa Keskpanga nõukogu olla sunnitud intressimäärasid siiski tõstma,” selgitas Müller.
“Veel paar kuud tundus, et mul on võimalik oma viimase Euroopa Keskpanga rahapoliitika istungi järel tõdeda, et pärast keskpankurite jaoks üsna tormilisi aastaid on euroala hinnatõus lõpuks stabiliseerunud eesmärgiks seatud 2 protsendi lähedal. Pärast Iraani sõja puhkemist ja energiahindade järsku kallinemist ma paraku seda enam öelda ei saa. Samas ma ei kahtle, et Euroopa Keskpank on valmis reageerima ja tegema ka edaspidi kõik vajaliku selleks, et euro ostujõud püsiks,” võttis ta kokku.
