Kolga muuseumis, mis asub Eesti suurima, Kolga mõisa valitsejamajas, on avatud kunstnik Marianne Seimani näitus Wunderkammer („Imedekamber“), kus on esitletud ebatavalised heegeldatud kunstiobjektid. Ekspositsioon ühendab viimase viie aasta jooksul loodud töid ja on avatud 2026. aasta septembri lõpuni, kirjutab ajakirjanik Marina Andrejeva.
Näitus Wunderkammer sai alguse väga isiklikust sündmusest – kunstniku 50. sünnipäeva tähistamisest eelmisel suvel. Toona korraldas Marianne oma Andineemes asuva kodu rannas improviseeritud näituse: pani üles telgi ja kattis laua. Ebatavaline oli aga kõik – alates serveeringust kuni hõrgutisteni: iga ese oli heegeldatud.
Improviseeritud ekspositsioon kestis 25 tundi – vastavalt aastate arvule, mille jooksul on Marianne heegeldamisega tegelenud. Iga tund sümboliseeris üht aastat tema loomingulisel teel.
Kolga muuseumis toimuva näituse keskseks objektiks saigi just seesama peolaud.
See on kaunistatud heegeldatud roogadega, laual ja selle ümbruses on aga koha leidnud 50 heegeldatud küünalt – vastavalt elatud aastatele.
„Mõnele küünlale heegeldasin spetsiaalselt selle näituse jaoks juurde küünlajalad. Tervikuna on kogu ekspositsioon minu viimase viie aasta töö tulemus,“ räägib kunstnik.
Laua kohal ripub heegeldatud lilledest lühter. Iga lille loomiseks kulus ligikaudu pool tundi, nii et tähelepanelik külastaja suudab hõlpsasti ette kujutada, kui palju aega ja kannatust kulus selle õhulise kunstiobjekti loomiseks.
Vanaema heegelnõelast maailma moelavadele
Esimest korda võttis Marianne heegelnõela kätte juba lapsepõlves oma usinast käsitöömeistrist vanaema juhendamisel.
“Mulle on see tegevus alati meeldinud: istud vaikselt, muudkui heegeldad ja lõpuks ongi tulemus käes,” meenutab ta.
Kooliajal jäi aga käsitööks aega napiks: Marianne tegeles tõsiselt ujumisega, treenides kuni 11 korda nädalas. Pärast kooli lõpetamist asus ta õppima Pärnu majandustehnikumi, hakates paralleelselt osalema ka modellikooli tundides – 1990. aastatel oli see silmapaistvate neidude seas vägagi populaarne suund.
Just siis tegi õpetaja talle ettepaneku saata oma portfoolio rahvusvahelisele konkursile. Marianne jäi kohe silma ning teda kutsuti lepingut sõlmima. Järgmised viis aastat töötas ta modellina maailma suurimates moepealinnades.
“Seejärel lepingud lõppesid ja uusi ma enam sõlmima ei hakanud. Kulgen elus pärivoolu – kuhu elu viib, sinna ma ka jõuan,” jagab ta oma elufilosoofiat.
Marianne tunnistab samuti, et kogu see modellimaailma glamuur ja sagin polnud talle tegelikult kunagi päris meeltmööda. Elu eemal lärmakatest linnadest koos rahulike jalutuskäikudega looduses on talle märksa hingelähedasem.
Fanaatiliselt hakkas Marianne heegeldama aga siis, kui otsustas suitsetamisest loobuda.
“Nii juhtuski, et asendasin ühe sõltuvuse teisega,” naerab ta.
Täna elab Marianne rahulikku pereelu maalilises Kuusalu vallas, treenib kohalikus koolis noori ujujaid ning pühendab kogu oma vaba aja heegeldamisele. Tema neljast lapsest kolm elavad juba iseseisvat elu.
Kunst ilma skeemide ja juhisteta
Aja jooksul on heegeldamisest ja kudumisest saanud mitte pelgalt hobi, vaid tõeline kunstilise eneseväljenduse vorm.
Marianne loob stiilis free form (hääldatakse “friiform” – toim.). Freeform crochet on ilma rangete reeglite ja juhtnöörideta tehnika, mida ta ise nimetab “lõngaga joonistamiseks”.
Aluseks on scrumble: mis tahes kuju ja suurusega element. Seda võib kujundada lille, lehe või spiraali sarnaseks, aga samuti võib improviseerida otse töö käigus. See tehnika sobib suurepäraselt nii algajatele kui ka kogenud meistritele.
Free form ei näe ette rangeid šabloone. Siin otsustatakse kõik töö käigus: vahetuvad lõnga värv ja paksus, heegeldamise suund ning piste tüüp.
“See on täielik vabadus,” märgib kunstnik. “Sellise tehnika puhul pole skeeme õigupoolest vajagi. Kui oled õppinud looma teatud kujundit, näiteks kera, siis ei valmista ka mis tahes muu ümara vormi tegemine enam mingit raskust.”
Algajate jaoks on mõistagi olemas ka skeemid, kuid Mariannele ei meeldi neid eriti koostada: „Selleks kulub palju aega, mina aga jõuaksin selle ajaga nii mõndagi huvitavat valmis teha!“
Kui katkisest munast sünnib idee
Inspiratsiooniallikaks võib saada mis tahes, isegi argine juhus.
„Kord tahtsin praemuna teha, kuid muna kukkus maha ja läks katki. Tavaline inimene oleks kurvastanud, aga mul tekkis peas kohe idee katkine muna heegeldada. Sel ajal kui seda tegin, sündis juba järgmine mõte,“ räägib Marianne.
Näitusel on esindatud nii taime- ja meremotiividega tööd, fantaasiavormid kui ka abstraktsed kompositsioonid.
„Mõnikord võib isegi vari mõtte idanema panna,“ tunnistab kunstnik.
Ent selleks, et lõputusse ideedevoolu mitte ära eksida, peab ta endale teadlikult piirid seadma.
Sada päeva – sada uut objekti
Selliseks piiranguks sai rahvusvaheline Instagrami projekt #the100dayproject, mille sisuks on luua saja päeva jooksul iga päev üks uus objekt.
Marianne osaleb projektis alates 2016. aastast. Algul heegeldas ta prosse, seejärel valmis ühe jälgija soovitusel seenepross – ja see teema haaras kunstnikku sedavõrd, et juba järgmisel aastal oli kogu sajapäevane projekt pühendatud seentele. Tänaseks kaunistavad need väikest koridori, mis viib näitusesaali. Eelmisel aastal võeti eesmärgiks heegeldada terve tähestik, tuginedes tema Instagrami jälgijate ideedele.
Nii nägidki ilmavalgust flamingo, õun, brokoli, peekon, pelmeenid, küpsised, rebased, küüslauk, granaatõunad ja paljud teised omapärased kujundid.
Kolga ekspositsioon täieneb pidevalt. Praegu lõpetab kunstnik hamburgeri ja friikartulite heegeldamist. 22. veebruaril alanud järjekordse #the100dayproject’i raames plaanib Marianne aga juuni keskpaigaks – Kolga muuseumi sünnipäevaks – täiendada näitust kookidega.
Muide, ka MK-Estonia lugejad saavad Mariannet ideedega aidata, pakkudes välja ühe või teise koogi heegeldamise. Selleks tuleb minna kunstniku Instagrami lehele – @heegeldab ja jätta sinna oma soov.
Vabadus on tellimustest tähtsam
Küsimusele, kas ta heegeldab ka tellimustöid, vastab Marianne kategooriliselt: ei.
„See piirab minu kunstnikuvabadust. Tulemus võib olla ettearvamatu ja ma ei soovi kellelegi pettumust valmistada,” selgitab ta.
Samal põhjusel ei kingi kunstnik oma loomingut sõpradele – inimeste maitsed on erinevad ja ajas muutuvad.
Kuid erandeid siiski leidub. Üheks ootamatumaks seigaks Marianne karjääris kujunes koostöö ühe New Yorgi galeriiga.
„Galleristile meeldis väga minu heegeldatud konidega tuhatoos ja mult telliti korraga lausa 30 komplekti,” räägib kunstnik.
Nii osutuski täiesti argine, isegi provokatiivne heegeldatud ese nõutuks teisel pool maakera.
See sündmus andis Mariannele kinnitust, et vabavormiline heegeldamine võib olla midagi enamat kui pelgalt isiklik kunstiline eneseväljendus – see on osa rahvusvahelisest kunstikontekstist.
2023. aastal valmistas Marianne – samuti tellimustööna – seeria musti seene- ja süda- prosse disainer Aldo Järvsoo Tallinna moenädalal esitletud kollektsioonile “Black Heart”.
Veel üheks õnnestunud koostööks kujunes 2024. aastal toimunud ühisnäitus koos kunstnik Hannes Võrnoga pealinna galeriis T43. Külastajad ei saanud kohe arugi, et koogikesed, kohvitassid ja isegi tuhatoos hõõguvate konidega ei ole sugugi päris, vaid hoopis heegeldatud.
Kolga muuseumis saab näha ka Marianne fotoloomingut. Paljudel piltidel on modelliks tema vanem tütar Liisa Melissa. Fotograafia on loomeprotsessi oluline osa: just selle kaudu saab maailm tema töödest teada.
Restoranipidajad, andke märku!
Ehkki Mariannele ei meeldi plaane teha, otsustas ta sel aastal endale erandi teha. Tema peas küpseb idee heegeldada… restorani menüü.
„Ma võin heegeldada absoluutselt kõike – toitu, nõusid, dekoratsioone. Näiteks täpselt selliseid taldrikuid ja tasse, nagu selles restoranis serveeritakse. Kui mõni restoran seda ideed toetaks, viiksin selle suurima heameelega ellu,” räägib kunstnik.
Kunstnikuga saab ühendust võtta ning tema loomingut jälgida Instagrami lehel @heegeldab.
