Eestis avastati eelmisel aastal kokku 473 võltsitud europangatähte, mida on 2,5 korda vähem kui aasta varem, kirjutab BNS.
Keskmiselt avastatakse Eestis aastas 250–500 võltsingut ja euroalal tervikuna on Eesti üks väikseima avastatud võltsingute arvuga riik.
Kõige rohkem avastati möödunud aastal Eestis võltsitud 50-euroseid pangatähti, kokku 255 kupüüri ehk üle poole kõikidest Eestis avastatud võltsingutest. 20euroste pangatähtede võltsinguid registreeriti 117 ja 10-euroste pangatähtede võltsinguid 47.
Enamik Eestis avastatud võltsinguid ei ole keerukad ja päris raha on püütud imiteerida väga lihtsate võtetega. Suur osa avastatud võltsingutest olid muudetud kujutisega võltsingud. Ka Euroopas avastatud võltsingutest üle poole moodustavad just sellised võltsingud.
Igaüks saab võltsinguid hõlpsasti tuvastada – tihti piisab vaid tähelepanelikust vaatlusest. Peale vaatamise saab rahatähe ehtsust kontrollida katsumise ja kallutamisega. Kui kahtlus püsib, tasub rahatähte võrrelda ehtsa pangatähega.
Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes saadab kahtlase raha ekspertiisi.
Euroopa Keskpanga andmetel kõrvaldati ELis 2025. aastal ringlusest ligikaudu 444 000 võltsitud europangatähte, mis on 20 protsenti vähem kui 2024. aastal.
Võrreldes ringluses olevate ehtsate europangatähtede arvuga on võltsingute osatähtsus väga väike. Seega on ebatõenäoline saada enda valdusse võltsitud pangatäht. 2025. aastal tuvastati iga ringluses oleva miljoni ehtsa europangatähe kohta 14 võltsingut, mis on euro kasutuselevõtust alates üks väiksemaid näitajaid.
Endiselt võltsiti kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid kõigist võltsitud pangatähtedest ligikaudu 80 protsenti. 96,8 protsenti võltsingutest tuvastati euroala riikides, 2,2 protsenti euroalavälistes ELi liikmesriikides ning 1 protsent mujal maailmas.
