Külmade saabudes muutub kodutute probleem Eestis eriti teravaks. Tallinnas, Tartus ja Narvas töötavad ametivõimud ja sotsiaalteenistused selle nimel, et igal raskesse olukorda sattunud inimesel oleks võimalus varjupaigas ööbida, saada sooja toitu ja kvalifitseeritud abi. Riigi kolme suurima linna sotsiaaltöö keskuste juhid rääkisid MK-Estoniale pakutavatest teenustest, ööbimistingimustest, toitlustamisest ja toetusmeetmetest.
Kõik viitab talve peatsele saabumisele – on maha tulnud, lombid kattuvad jääkirmega, ööpäeva keskmine temperatuur on järsult langenud. Tähelepanelikumad märkavad, et üha sagedamini võib näha vaeselt ja sageli hooajale mittevastavalt riietatud inimesi, kes istuvad tundide kaupa kaubanduskeskuste pinkidel ja mujal avalikes kohtades, kuni turvamees nad lõpuks ära ajab… Kindla elukohata mehed ja naised otsivad võimalust soojas olla.
„Nad on ju samuti inimesed!“
„Ma näen seda igal talvel,“ kirjutab meile ühe Tallinna kaubanduskeskuse töötaja, kes soovis jääda anonüümseks. „Mõnikord on need inimesed kasimatud, öeldes otse – räpased ja pahasti lõhnavad. Sellised saadab turvamees kohe välja. Mõnikord on nad aga lihtsalt vaeselt riides, ning on näha, et neil pole kuhugi minna. Nad võivad terve päeva istuda kassade vastas pingil, kapuuts silmile tõmmatud – püüavad tukkuda nii, et keegi ei näeks, muidu aetakse minema.“
Naine ütleb, et talvel muutub nähtavamaks tõsiasi: kodutute probleem pealinnas ei ole lahendatud. Ta meenutab Lasnamäel telgis elanud abielupaari lugu, millest hiljuti kirjutas Postimees.
Nagu väljaanne kirjutab, ilmus oktoobri lõpus ühte Facebooki gruppi teade, et otse Punase tänava majade taga seisab juba mitu kuud telk, milles elab kaks inimest. Hiljem selgus, et tegemist on abielupaariga – Vladimir ja tema naine, kes olid sunnitud pärast pikaajalist haigust ja haiglaravi üürikorterist lahkuma. Nende improviseeritud laagris oli gaasipliit toidu valmistamiseks, magamiskotid ja minimaalselt asju.
Vladimiri sõnul on kohad varjupaikades neile praktiliselt kättesaamatud – kahe inimese ööbimise eest neil maksta pole võimalik. Sotsiaalteenistused ja politsei käisid korduvalt kohal, kuid Vladimiri sõnul mingit konkreetset abi nad ei saanud. Siiski usub mees, et see on ajutine: kui nad hakkavad abikaasaga pensioni saama, õnnestub taas korter üürida. Seniks aga – magamiskotid, läbiligunenud telk ja lootus, et see talvitumine ei saa neile saatuslikuks.
„Ja selliseid inimesi nagu Vladimir pole meil sugugi vähe. Mõni veedab päevi ühistranspordiga sõites, mõni istub kaubanduskeskustes, kuid peamine probleem on öömaja,“ nendib naine. „Nad otsivad võimalust ööbida trepikodades soojade radiaatorite lähedal, kuid üheski majas pole nad oodatud, sest neist jääb sageli maha mustust, nad võivad olla agressiivsed. Kuid samal ajal on nad ikkagi inimesed ja tahaks neid kuidagi aidata, kuhugi suunata, kus nad saaksid peavarju ja toitu, võimaluse pesta ennast ja oma riideid. Linnas peavad ju ometi sellised kohad olemas olema?“
Meie lugeja sõnul püüdis ta Vladimiri elupaika üles leida, soovides abi pakkuda, kuid leidis eest vaid tühja platsi. „Tahaksin teada nende inimeste saatust,“ ütleb ta.
MK-Estonia pöördus Lasnamäe linnaosa valitsuse poole, kelle territooriumil Vladimir ja tema abikaasa telgis elasid, küsimusega nende edasise saatuse kohta.
Ametkonnast vastati, et „küsitud teave kuulub piiratud juurdepääsuga teabe hulka vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktidele 12, 13 ja 14. Sellest tulenevalt ning arvestades isikuandmete kaitse seaduse § 4 sätteid, ei ole Lasnamäe linnaosa valitsusel õigust anda üksikasjalikke selgitusi teie pöördumises toodud küsimustele.“
„Üldise selgitusena võime märkida, et linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond on kujunenud olukorrast teadlik ning on juba võtnud tarvitusele vajalikud meetmed vastavalt kehtivale seadusandlusele ja sotsiaalkaitse praktikale,“ ütleb linnaosavalitsuse kommunikatsioonispetsialist Viktoria Panova.
„Kõik sotsiaalteenuste osutamisega seotud tegevused on tehtud koostöös abivajajaga, lähtudes tema soovidest, vajadustest ja turvalisuse tagamise põhimõttest. Arvestades kõiki Lasnamäe linnaosa valitsusele teadaolevaid asjaolusid, on olukord praeguseks lahendatud vastavalt kehtivatele normidele.“
„Öömaja pole peamine“
Viimane tänaval elavate kodutute loendus toimus 2024. aasta novembris. Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse juhataja Kille Altermani sõnul registreeriti siis 51 tänaval elavat inimest, samas kui 2020. aasta oktoobris oli neid 827.
„Linn on loonud kõik vajalikud tingimused, et ükski pealinna elanik ei jääks peavarjuta,“ ütleb Alterman. „Pealinnas toimib koduta inimestele mitu abivormi: öömajad, ööpäevaringne majutus, päevakeskus ja võimalus saada tasuta toitu. Siiski on inimesi, kes keelduvad abist teadlikult, sest see nõuab teatud reeglite järgimist. Nad eelistavad iseseisvust, isegi kui see tähendab tänaval elamist.“
Praegu käib ettevalmistus uueks tänavakodutute seireks. Sotsiaaltöötajad hakkavad taas tänavatel ringi liikuma, inimesi nõustama ja teenustest teavitama.
Alterman rõhutab, et öömaja on vaid esimene samm. Oluline pole mitte lihtsalt peavarju pakkuda, vaid inimest ka suunata ja toetada.
„Sotsiaaltöötajad aitavad vormistada dokumente, esitada toetuste taotlusi, vajadusel annavad toitu, riideid ning aitavad edasise toe korraldamisel,“ räägib keskuse juhataja.
Altermani sõnul tegutseb Tallinnas kaks piiratud viibimisajaga öömaja inimestele, kellel pole võimalik mujal ööbida – näiteks oma kodus või sõprade juures: Suur-Sõjamäe 6a (meestele ja naistele) ja Merelahe tee 4 (ainult meestele). Need on avatud iga päev kella 19:00 kuni 9:00. Külmade ilmadega avatakse Suur-Sõjamäe 6a öömajas lisakohti.
Lisaks sellele on võimalik pöörduda päevakeskusesse aadressil Suur-Sõjamäe 6a, kus osutatakse abi igapäevaste küsimuste lahendamisel ja iseseisvuse taastamisel. Keskuses saab kasutada dušši, saada sotsiaalnõustamist ja osaleda mitmesugustes tegevustes. Vajadusel antakse toidu- ja riideabi ning aidatakse edasiste teenuste ja toetuste vormistamisel. Päevakeskus on avatud iga päev 9:00–19:00.
Samuti osutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskus ööpäevaringset varjupaigateenust aadressil Kauge 4. See on mõeldud inimestele, kes vajavad lisaks öömajale hooldust ja pidevat abi ning kes ei saa piirduda vaid öömajaga. Teenuse eesmärk on toetada inimest igapäevaelus ja aidata kaasa tema taastumisele.
Sotsiaaltöö Keskuse juhi andmetel jätkub kohti kõigile. Isegi täiskoormuse korral ei jäeta inimesi öömajata. 2025. aastal varieerus Tallinna öömajades ööbijate keskmine arv: Merelahe tee 4 varjupaigas oli see juulis 10, septembris 12 ja oktoobris 17 inimest; Suur-Sõjamäe 6a varjupaigas augustis 31 (sel ajal oli teine öömaja suletud), septembris 24 ja oktoobris 21 inimest. Kokku kasutas oktoobris öömajateenust 118 inimest.
„Hind sel aastal ei tõusnud. Öömajas on veekeetja ja teepakid, saab valmistada kuuma jooki,“ märgib Alterman.
Varem teatas Kille Alterman ERR-ile, et viimastel aastatel on kodutute arv Tallinnas märgatavalt vähenenud. Samas suureneb nende keskuse nende klientide osakaal, kellel on mingisugused sõltuvusprobleemid või vaimse tervise häired. Paljud kodutud ei suuda eluaset hoida ja pöörduvad abi saamiseks alkoholi-, narkootikumide-, hasartmänguprobleemide, töökaotuse või võlgade tõttu, mis loob sotsiaalse haavatavuse nõiaringi.
Alterman märkis, et möödunud aastate jooksul on iseseisva elu juurde naasnud umbes kümme kuni 15 protsenti abivajajatest. 1. maist kaasajastati resotsialiseerimisteenust ning hakati osutama sotsiaal- ja majutusteenust, mis võimaldab igaühel saada täpselt sellist abi, mida ta parasjagu vajab.
Seejuures tuleb tõdeda, et on inimesi, kes kasutavad teenust pikaajaliselt – 10–20 aastat, ja saavad selle lõpetada alles siis, kui tervis halveneb nii palju, et nõuab näiteks üldhooldusteenusele edasi liikumist.
Koostöös politsei, munitsipaalpolitsei (MuPo) ja linnaosavalitsustega likvideeritakse ka kohti, kus kodutud varem ööbimas käisid – mahajäetud maju, garaažibokse, soojakuid. Nüüd valivad paljud ööbimiseks trepikojad, kortermajade keldrid, vanad autod, aga ka sadamad, lennujaamad, pargid ja metsad.
„Viimase tänavakodutute loenduse ajal tuvastasime, et väga palju ööbitakse praegu trepikodades. Need inimesed, kes tänaval elavad, on valinud trepikojad ja neil on mingid oma süsteemid, kuidas trepikodadesse sisse pääseda. Minnakse ülemistele korrustele või siis mõnikord on nad leidnud mingi lahenduse, kuidas kortermajade keldrites ööbida. Ööbitud on näiteks ka sadamates ja lennujaamades, erinevates metsatukkades ja parkides. Tõusev trend on ka autodes ööbimine. Inimestel on mingisugused vanad autod ja seal ka elatakse,” lausus Alterman.
Keskuse töötajad käivad samuti tänavakodututele infot jagamas ööbimisvõimaluste kohta varjupaikades ja päevakeskuse kasutamise kohta, kus on saadaval dušš ja muud teenused.
Alterman rõhutas, et osa kodutuid keeldub abist, kuna ei soovi järgida öömaja või resotsialiseerimisteenuse reegleid, näiteks alkoholitarbimise keeldu.
Majutus, tugi ja nõustamine
Tartus on korraldatud süsteemne tugi peavarjuta jäänud inimestele. Tartu Linnavalitsuse sotsiaaltööteenistuse juhataja Maire Adambergi sõnul tagab linn ajutise majutuse, toitlustuse ja nõustamise ning teeb koostööd omavalitsuse spetsialistidega tervikliku toe pakkumiseks.
Peamine tugikeskus on Tartu Varjupaik. See annab abi eelkõige Tartu linnas elavatele täisealistele isikutele, kellel puudub ööbimiskoht ja võimalus seda endale tagada. Väljaspool oma elukohta viibivatele isikutele osutatakse abi kooskõlastatult isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusega. Alates 2025. aasta jaanuarist on muu sissekirjutusega isikutel võimalik ööbida tasuta ainult üks ööpäev.
Tartu Varjupaigas on valmidus tagada ööbimiskoht kuni 52 inimesele, mis linna hinnangul katab vajaduse. Teenuse vajadus on suur, eriti talvekuudel. Tartu linna elanikele on öömaja tasuta, väljaspool Tartu linna elavatel isikutele on varjupaigateenus tasuta üks ööpäev, alates teisest päevast on teenus 15 eurot öö.
„Varjupaigas töötab kodutute isikutega sotsiaaltöötaja, kes teeb aktiivset koostööd kohaliku omavalitsuse spetsialistidega. Lisaks ööbimisele on võimalus saada ka sooja toitu, riideabi ning nõustamist. Sotsiaaltöötajad saavad aidata isikuid sobiva teenuse leidmisel ning vajadusel korraldada edasist tuge,“ ütleb Adamberg. „Täpne arv ei ole meile teada, kuid varjupaigateenusel viibib regulaarselt keskmiselt 18 isikut ööpäevas.“
Vältimatu sotsiaalabi korras saab sooja toitu ilma sotsiaaltöö spetsialisti otsuseta kuni 3 päeva järjest. Toiduabi andmine toimub igal tööpäeval kella 11.00 kuni 13.00, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel saavad abivajajad toidupaki. Sooja toidu jagamine toimub Tartu Varjupaiga ruumides, aadressil Peetri tn 16c. Alates 4-ndast päevast otsustab toiduabi saamise KOV-i sotsiaaltöö spetsialist, kes hindab isiku vajadust teenuse järele ning suunab vajadusel isiku toiduabi jätkuteenusele.
Adambergi sõnul pakub Tartu linn mitmeid teenuseid:
• Varjupaigateenus ja kodutute päevakeskus – ajutine peavari ja nõustamine;
• Sotsiaalmajutusteenus – pikemaajalisem majutus ja tegevusplaan toimetuleku parandamiseks;
• Toimetulekutoetus ja vajaduspõhised toetused;
• Tugiisikuteenused ja eluruumi tagamise teenus;
• Koduteenused vm sotsiaalhoolekandeline abi.
Abi on olemas niikaua, kuni seda vajatakse
Eluasemeta jäänud inimestele pakub Narva linn Narva Sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürgi sõnul varjupaika, vältimatut sotsiaalabi ja abi eluruumi tagamisel. Öömaja vajavate täiskasvanud Narva elanike jaoks töötab varjupaik aadressil Karja 6a, mis on avatud kella 18.00-st kella 09.00-ni. Varjupaiga andmetel kasutab öömaja iga päev 18 inimest.
Narva linnas registreeritud isikutele on teenus tasuta. Teiste omavalitsuste inimestele osutatakse vältimatu sotsiaalabi teenust tasuta esimesed kolm päeva; alates neljandast päevast maksab ööpäev 10 eurot.
„Varjupaigateenust osutatakse ööpäevaringselt, kui välistemperatuur võib ohustada isikute elu ja tervist, või kui klient vajab voodirežiimi, mille kohta on ta arstitõendi esitanud,“ märgib Mürk. „Samas hoones osutatakse ka vältimatu sotsiaalabi teenust. Teenuse eesmärk on tagada sotsiaalselt abitus olukorras olevale teenust vajavale isikule (sh ajutiselt Eestis viibivatele välismaalastele) hädavajalik toit, riietus, ajutine peavari ja sotsiaalnõustamine elatusvahendite kaotuse või puudumise või eluaseme ootamatu kasutuskõlbmatuks muutumise korral.“
See puudutab nii kohalikke elanikke kui ka ajutiselt Eestis viibivaid välismaalasi.
„Vältimatu sotsiaalabi teenust korraldatakse ööpäevaringselt ja seda osutatakse abivajajale senikaua, kui tema olukorda arvestades on talle võimalik osutada teisi sotsiaalteenuseid või maksta sotsiaaltoetusi või kui ta ei ole võimeline iseseisvalt hakkama saada,“ täpsustab Mürk.
Sooja toitu saab supiköögist Narva linna Sotsiaalabiameti suunamisel.
Kommentaar
Kuidas käituda kodutuga kohtumisel
Marianne Ubaleht, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kommunikatsioonijuht
Kui inimese elu või tervis võib olla ohus, helistage numbril 112. Külmal ajal on tänaval ööbimine ohtlik, seetõttu on abivajajat märgates parem sellest kohe häirekeskusele teatada. Võib teatada ka MuPo lühinumbril 14410, kuid meil puuduvad volitused inimesi kinni pidada või kuhugi toimetada. Saame inimesega vaid vestelda ja täpsustada, kas tal on kuhugi minna ja kas ta suudab sinna iseseisvalt jõuda. Kui vastus on eitav, kutsume appi politseipatrulli.
Kommentaar
Maire Adamberg, Tartu Linnavalitsuse sotsiaaltööteenistuse juhataja
Politseisse tuleks helistada, kui kodutu käitub agressiivselt või ähvardavalt, keeldub avalikes või suletud kohtades pärast viisakat palvet lahkumast, tekitab ohtu endale või teistele, vajab meditsiiniabi või on alaealine.
Varjupaikade nimekiri
TALLINN
Varjupaigad:
▪ Suur-Sõjamäe 6a – mehed ja naised, 19:00–9:00
▪ Merelahe tee 4 – ainult mehed, 19:00–9:00
Ööpäevaringne varjupaik hooldusega:
▪ Kauge 4
Päevakeskus:
▪ Suur-Sõjamäe 6a, 9:00–19:00
Öömaja hind:
▪ Tallinna elanikud: esimesed 14 ööd tasuta, alates 15. ööst 3 eurot öö
▪ Teistest piirkondadest tulijad: esimesed 3 ööd tasuta, edasi 16 eurot öö
Tasuta toitlustamine:
▪ Lasnamäe supiköök (Pae 19/1) – iga päev 12:00–15:00, kaasa 13:00–15:00
▪ Lootusemaja (Laevastiku 1a) – E–N 11:00–13:30
▪ MTÜ Tänavatöö (Lastekodu/Torupilli ristmik) – R supi, leiva, tee ja riiete jagamine
▪ Uue Alguse Abikeskus (Keldrimäe tn 9) – R 7:00–9:00 supp, võileivad, tee
▪ MTÜ Living Israel – P 9:00–10:00 supp ja kuumad joogid Tallinna Keskturul
TARTU
Varjupaik ja päevakeskus:
▪ Tartu Varjupaik, Peetri 16c, mahutavus kuni 52 inimest
Öömaja hind:
▪ Tartu elanikud: tasuta
▪ Teistest piirkondadest tulijad: esimene päev tasuta, edasi 15 eurot öö
Tasuta toitlustamine:
▪ E–R 11:00–13:00, nädalavahetustel ja pühadel toidupakid; alates 4. päevast otsustab väljastamise pikendamise sotsiaalspetsialist
NARVA
Varjupaik ja vältimatu sotsiaalabi:
▪ Karja 6a, öömaja 18:00–9:00, eluohtlikus seisundis või voodirežiimi vajadusel ööpäevaringselt.
Öömaja hind:
▪ Narva elanikud – tasuta
▪ Teistest omavalitsustest tulijad – esimesed 3 päeva tasuta, alates 4. päevast 10 eurot öö
Tasuta toitlustamine:
▪ Supiköögis Narva Sotsiaalabiameti suunamisel
