SEB korraldatud uuringust selgub, et Eestis keskmiselt tunneb survet toimetulekule 46 protsenti elanikkonnast, kusjuures mitmes maakonnas on enam kui kolmandik inimestest olnud sunnitud aasta jooksul korduvalt kasutama toimetulekuks ka sääste, kirjutab BNS.
Keskmisest enam möönavad toimetuleku langemist seejuures Ida-Virumaa elanikud, kus nii tunneb 61 protsenti. Lääne-Virumaal on see näitaja 54 protsenti ja Järvamaa 50 protsenti. Ent ka Tallinnas tunnistab finantsseisu halvenemist tervelt 44 protsenti inimestest.
Rahalise olukorra paranemist on täheldanud 30 protsenti Raplamaa, 29 protsenti Hiiumaa, 25 protsenti Võrumaa ja 23 protsenti Pärnumaa elanikest. Tallinnas on rahaline olukord viimase aasta jooksul paranenud veidi enam kui viiendikul inimestest, mida on nelja protsendipunkti võrra rohkem, kui Eesti keskmine 17 protsenti.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu sõnul teevad kiire inflatsioon ja septembris aastases võrdluses 5,2 protsendi võrra kasvanud tarbijahinnad jätkuvalt Eesti inimestele tuska.
„Hinnatõusu tempo on meil küll mõnevõrra raugenud ja kuises võrdluses septembris hinnad isegi langesid 1,1 protsendi võrra, ent Eesti on jätkuvalt Euroopa kiireima hinnakasvuga riik ja kahest protsendist, mida Euroopa Keskpank peab optimaalseks, oleme me endiselt väga kaugel,“ nentis ta.
Seejuures on eksperdi hinnangul toimetuleku halvenedes inimesed hakanud oma rahaga mõneti teadlikumalt ümber käima. Seda tõestavad nii viimastel aastatel jõudsalt kasvanud hoiuste mahud kui ka alustavate investorite kasvav hulk.
Oma sääste on viimase viie aasta jooksul toimetulekuks korduvalt ära kasutanud enam kui veerand Eesti inimestest. Kõige suurem on see osakaal 37 protsendiga Jõgevamaal, ulatudes 11 protsendipunkti võrra üle Eesti keskmise. Ida-Virumaal oli sama näitaja 36 protsenti, Viljandimaal 35 protsenti ja Võrumaal täpselt kolmandik. Ent ka Tallinnas tunnistas iga neljas vastanu, et on sunnitud omadega välja tulemiseks korduvalt sääste kasutama.
“Toimetulekuks on sääste pidanud kasutama eelkõige noored, kellest iga kolmas vastas, et on seda viimase aasta jooksul teinud. Vanuse kasvades see osakaal üha langeb,“ märkis Visnapuu.
SEB tellitud küsitluse viis läbi uuringufirma Norstat ja sellele vastas 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
