Käesoleva aasta 1. septembrist muutub õppimine riiklikes ja munitsipaalsetes kutsekoolides tasuliseks, kui see toimub muus keeles kui eesti keeles. Kui juba varem oli paljudel noortel keeruline gümnaasiumi või kutsekooli pääseda, siis sel aastal on võimalused veelgi enam vähenenud. Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud vastasid küsimustele, mis meie lugejajaid kõige enam huvitavad.
„Minu poeg lõpetas 9. klassi ja juba teist aastat järjest ei saa ta sisse mitte ühessegi kutsekooli. Kutsekoolides lihtsalt ei ole kohti, konkurss on tohutu. Laps tahab õppida, et omandada elukutse ja edasi tööle minna. Aga sisse saada kuidagi ei õnnestu ja kaks aastat on sisuliselt kaotsi läinud. Mida teha?“ Viktoria
Õppekoha otsimisel tasub tähelepanu pöörata täiendavale vastuvõtule ning vabadele kohtadele üle kogu Eesti. Mõned kutseõppeasutused kuulutasid augustis välja lisavastuvõtu.
Võimaliku variandina tasub kaaluda ka pealinnast väljaspool asuvaid õppeasutusi. Enamikus kutsekoolides on olemas ühiselamud.
Kui noor ei ole veel eriala välja valinud või vajab täiendavat ettevalmistust, võib ta läbida ühe aasta ettevalmistavas õppes (tasuta), mille raames saab proovida erinevaid erialasid ning täiendada eesti keele oskust ja üldharidusainete teadmisi. See aitab järgmisel aastal soovitud erialale sisse saada.
„Praegune olukord on ebanormaalne: isegi kõrge sisseastumispunktisummaga õpilased ei pääse gümnaasiumisse. Minu tütrel on ainult neljad-viied, aga gümnaasiumis tema jaoks kohta pole. Ta unistab õpetajaks saamisest ja kavatses pärast 12. klassi kõrgharidust omandama minna. Aga praegu on kohti ainult kutsekoolides – mõnel erialal, mis on seotud ehituse või autoremondiga. Mida teha?“ Vitali
Tallinnas ja Harjumaal on riigigümnaasiumides ühtne vastuvõtt ning augustis toimuvad täiendavad voorud. 2025. aastal korraldavad mitmed Tallinna gümnaasiumid täiendava vastuvõtu (täpsed kuupäevad on koolide kodulehtedel).
Võrdväärne alternatiiv on kutsekeskharidus (rakenduskeskharidus). See annab üldkeskhariduse koos ametiga ja võimaluse jätkata õpinguid ülikoolis, sealhulgas pedagoogilistel erialadel – tingimusel, et riigieksamid on edukalt sooritatud ja vastuvõtutingimused täidetud.
„Ma ei mõista, miks muudeti venekeelne õpe kutsekoolides tasuliseks? Meil Ida-Virumaal ei suuda keegi lapse õpingute eest 5000 eurot välja käia! Samas ei oska paljud eesti keelt piisaval tasemel, et sisse astuda ja selles keeles uut eriala omandada. Millised võimalused noortel siis edasi õppimiseks alles jäävad?“ Niina
Alates 1. septembrist 2025 muutus riiklikes ja munitsipaalkutsekoolides õppimine tasuliseks, kui see ei toimu eesti keeles. See on seotud kutseharidusreformi ja eestikeelsele õppele üleminekuga.
Ida-Virumaal viiakse kutseõppekavad järk-järgult üle eesti keelele; venekeelne õpe muutub tasuliseks, et soodustada üleminekut (küsimust arutati kohalike tööandjatega).
Tasuta alternatiivid:
- õppimine eestikeelses õpperühmas (tasuta);
- võimalus läbida ettevalmistav õpe kutsealase suunamise programmis, kus on rõhk eesti keele õppel ja kutsetestidel;
- võimalus kasutada Integratsiooni Sihtasutuse ja teiste pakkujate tasuta eesti keele kursuseid (täiskasvanutele).
„Kahjuks jättis paljudes endistes vene koolides eesti keele õpetamine viimaste aastate jooksul soovida. Lapsed lõpetasid 9. klassi, kuid paljud neist ei osanud eesti keelt. Millised võimalused on neil eesti keele oskuse parandamiseks, et saada väärikas haridus ja jääda tööturul konkurentsivõimeliseks?“ Artjom
Eesti keele õppe mahtu vene õppekeelega klassides suurendati (EKK õppekavades on rohkem tunde) alates 2023. aasta sügisest. Koolides
rakendatakse keelekümblust ja teisi metoodikaid.
Rajaleidja keskus pakub tasuta õppenõustamist ja lahendusi (sealhulgas individuaalset õpiteed ja tuge). Rohkem infot leiab kodulehelt: www.rajaleidja.ee
Kutsekoolide programm „ettevalmistav õpe“ sobib neile, kelle eesti keele tase takistab erialaõpingute alustamist – nendes programmides on ette nähtud keeleline tugi.
Täiskasvanutele ja vanematele noortele on saadaval tasuta eesti keele kursused (tasemed A1–C1) Integratsiooni Sihtasutuse kaudu.
„Lugesin, et alates 1. septembrist 2025 peavad kõik lapsed õppima kuni 18. eluaastani. Aga kuidas, kui õppeasutustes ei jätku kohti? Ja mis saab neist, kes juba praegu kusagil ei õpi?“ Nikolai
Õppimiskohustus (kuni 18. eluaastani) on seadusega sätestatud ja jõustub esmakordselt sel sügisel 9. klassi astunud noorte jaoks. Eesmärk on, et pärast põhikooli lõpetamist keegi „pildilt ei kaoks“.
Alates 2026. aastast on sisseastumine võimalik ühtse SAIS-süsteemi kaudu, mis võimaldab kiiresti tuvastada noori, kellel pole õppekohta, ja pakkuda neile lahendusi. Sobiva õppeasutuse leidmisel on kohustatud abi osutama omavalitsused.
Noored, kes praegu ei õpi, saavad liituda täiendusõppe/ettevalmistusõppe programmidega või Noortegarantii tugisüsteemiga (NGTS), mis aitab naasta õpingute juurde või tööellu.
„Meedias kirjutatakse, et ametnikud ja minister kurdavad: meil on liiga palju NEET-noori (see on lühend, mis tähistab noori, kes ei õpi, ei tööta ega osale kutseõppes – toim. märk.). Samal ajal valitseb Eestis katastroofiline puudus kvalifitseeritud spetsialistidest. Kuid nendel, kes tahaksid õppida, pole selleks lihtsalt võimalust. Kuidas Haridus- ja Teadusministeerium kavatseb probleemi lahendada?“ Anastasia
Seda probleemi aitavad lahendada õppimiskohustus ja kutseharidusreform. Muudatused jõustuvad järk-järgult, alates 2025/2026. õppeaastast.
Juba 2025/2026. õppeaastast võetakse kasutusele uued kutsekeskhariduse õppekavad, mis muudavad kutsekeskhariduse atraktiivsemaks, paindlikumaks ja staatuse poolest gümnaasiumiharidusega võrdseks. Uutes õppekavades on suurendatud üldharidusainete mahtu ning nende sisu on viidud vastavusse tööturu vajadustega.
Töökohapõhise õppe (õpipoisiõppe) laiendamine aitab õpingute käigus saada nii töökogemust kui ka praktikat ning võimaldab noortel kiiremini eriala omandada.
Riiklik järelevalve ja tugi on tagatud üle kogu riigi. Ühtne vastuvõtusüsteem (SAIS), omavalitsuste vastutus ja Harno programmid (näiteks „Noorte heaks“ ja NEET-noorte toetamine) aitavad leida noori ja neid haridussüsteemis hoida.
Autorilt
Selle artikli ettevalmistamise käigus kogusime ja edastasime ministeeriumile lugejate küsimused, millest igaühe taga on oma valu ja oma lugu. Kuid ametnike vastused neile on enamasti vaid formaalsed.
Jah, alates 2023. aastast suurendati eesti keele tundide arvu – aga mida peaksid tegema need, kes õppisid enne 2023. aastat ja eesti keelt selgeks ei saanudki? Või need, kellel see suurendatud eesti keele tundide arv lisandus alles 9. klassis, kui oli juba hilja eelneva kaheksa aasta jooksul kaotatut tasa teha?
Jah, alates 1. septembrist 2025 peavad lapsed kohustuslikus korras õppima kuni 18. eluaastani. Aga kuidas olla nendega, kes on juba 9. klassi lõpetanud? Ei, nemad ei kuulu ministeeriumi huvisfääri.
Peaaegu igas ministeeriumi vastuses kordub üks ja seesama: aitab üks aasta ettevalmistavat õpet. Aga mis siis, kui isegi sellele venekeelsele kutseõppe kursusele Tallinnas on nii suur konkurss, et õppeasutused enam avaldusi vastu ei võta? Eestikeelsele küll võetakse, aga vestlusel öeldakse lapsele otse: „Teie eesti keele tase on selline, et te õpingutega toime ei tule.“
Kus õppida eesti keelt? Ametnikud viitavad Integratsiooni Sihtasutusele. Aga kas see pole oluline, et Integratsiooni Sihtasutus suunab kursustele ainult täiskasvanuid, samas kui 15–17-aastastega ei tegele üldse?
Rajaleidja keskus tegeleb samuti vaid nendega, kes juba kusagil õpivad. Aga kui ei õpi – ei saa keskus neid kuidagi aidata.
Tulemuseks on see, et sajad noormehed ja neiud, kes võiksid hariduse omandada ja olla riigile kasulikud, jäävad igal aastal pärast 9. klassi ukse taha. Samal ajal hädaldavad ametnikud eesotsas haridus- ja teadusminister Kristina Kallasega, et meil on vananev rahvastik, sündimus langeb katastroofiliselt, tööealiste inimeste arv väheneb ja kes siis kümne aasta pärast meie pensionid kinni maksab? Loomulikult – sellise tempoga ei jäägi enam kedagi.
Muudatused alates 1. septembrist 2025
- Kõigile 9. klassi astujatele kehtestatakse õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni või kuni kutse- või keskhariduse omandamiseni.
- Enam ei hakata reguleerima õpperuumide koristamise sagedust ega määrama, kui kaugel välisseinast, aknast või tahvlist peab paiknema õpilase töökoht.
- Kohustuslik lõunavaheaeg peab nüüd kestma vähemalt 20 minutit. Samuti tuleb õpilastele koolipäeva jooksul tagada 20 minutit järjestikust liikumisaktiivsust värskes õhus.
- Kooli territooriumil peab olema parkla jalgratastele ja muudele liikumisvahenditele ning tunde ei tohi läbi viia ruumides, kus temperatuur ületab 27 soojakraadi.
- Muutub ka koolivaheaegade graafik. Kui varem kestis jõuluvaheaeg 22. detsembrist 11. jaanuarini, siis nüüd lõpeb see 4. jaanuaril. Lühema talvevaheaja arvelt algab suvevaheaeg nädal varem – mitte 17., vaid 10. juunil.
