Lasnamäe elanik (78) kukkus oma korteris nii õnnetult, et vigastas nii kätt kui ka jalga. Mobiiltelefon jäi kättesaamatusse kaugusesse, naabrid karjetele ja koputustele ei reageerinud. Öeldakse küll „minu kodu on minu kindlus“, kuid võib juhtuda, et sellesse kindlusesse võidakse meid matta elusalt. Naine veetis kaks ööd oma korteri põrandal lootuses, et kellelegi sugulastest tuleb ta meelde. MK-Estonia uuris, kas õnnetust oleks saanud vältida ja kus tuleks ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta.
Selle loo rääkisid toimetusele kannatada saanud pensionäri poeg ja minia eesmärgiga, et nende näite varal saaksid teha õigeid järeldusi nii meie auväärses eas lugejad kui ka need, kel on eakaid sugulasi. Sündmustes osalenute palvel on kõik nimed muudetud, tegelikud nimed on toimetusele teada.
„Ema ei vasta telefonile!“
„Me ei räägi emaga iga päev, kuid nädala jooksul helistame teineteisele kindlasti mitu korda,“ räägib Aleksandr (53). „Nii oli ka sel esmaspäeval – õhtul rääkisime telefonitsi, ta ütles, et kavatseb teed juua ja magama minna, kõik oli hästi. Teisipäeval olin tööl väga väsinud ega helistanud emale. Kolmapäeval lõuna paiku helistas mulle venna naine Inga – tema sõnul olid nad emaga kokku leppinud, et lähevad koos poodi, kuid ta pole saanud hommikust saati emaga ühendust.“
Nagu pensionär ise hiljem rääkis, jättis ta pärast pojaga rääkimist oma mobiiltelefoni köögilauale ja läks magamistuppa ajakirja järele. Kuid komistas siis koheva voodiäärse vaiba otsa ja kukkus… iseseisvalt püsti tõusta aga enam ei suutnud.
„See ei ole emal esimene kukkumine,“ räägib Aleksandr. „Talvel oli ta juba kodus kukkunud, kuid siis lõi häirekella sõbranna-naabrinaine, kes märkas, et ema korteris põleb keset päeva laes tuli, aga uksele ta ei tule. Pärast tolleaegset traumat asendati ema puusaliiges proteesiga ja ta jätkas enam-vähem harjumuspärast eluviisi, kasutades kõndimisel käimistool või keppi. Meie ettepanekust varustada ta häirenupuga keeldus ta kategooriliselt, nõustudes vaid kaelapaelaga telefoni kandma, kinnitades, et võtab selle ära ainult magama minnes.“
Kuid ebameeldivused juhtuvad reeglina kõige ebasobivamal ajal. „Hetkeks“ kööki jäetud mobiiltelefon võttis pensionärilt võimaluse abi kutsuda.
Naine, kes tundis väljakannatamatut valu jalas ja käes, ei saanud ei püsti tõusta ega isegi roomata. Karjetele ja põrandale koputamisele keegi ei reageerinud – eaka inimese hääl on vanuse tõttu niigi vaikne ja vaip summutas kepilööke.
Jäi üle vaid oodata…
Ilma abita
Möödus öö, siis päev ja jälle öö. Aeg-ajalt helises telefon – kord lauatelefon, kord mobiil. Kuid vastata polnud võimalik.
Murtud käsi oli paistes ja muutunud mustaks. Jalg ei liikunud.
Väljakannatamatu joogijanu.
Jõudu karjumiseks ja koputamiseks jäi üha vähemaks.
Nii veetis naine avatud aknaga toas põrandal ligi kolm päeva. Kui Inga helistas ja ütles, et ema telefonid ei vasta, tormasid Aleksandr ja tema naine otse töölt ema juurde, kutsusid kohe kiirabi…
„Ta veel protestis, nõudis, et me ta lihtsalt voodisse tõstaksime, et ta puhkab ja tõuseb siis püsti. Ema on kange iseloomuga. Me jäime aga endale kindlaks – ja mitte asjata, käsi oli murtud ja vajas 5 nädalat kipsikandmist, ka jalg vajas operatsiooni…“ räägib Aleksandr. „Pärast seda, kui ema tervis paraneb, kasutame kõiki võimalusi, et tal oleks alati võimalus häiresignaali anda.“
„See lugu õpetas meile, et eakate vanemate tahtele ei tohi järele anda, isegi kui nad on väga kangekaelsed,“ lisab Inga. „Kui te tunnete, et häirenuppu on vaja, siis on seda vaja ja punkt, ilma igasuguste „ei taha“-deta. Ja veel – kui pole võimalik vanemaid enda juurde võtta, tuleb neile tagada järelevalve – samuti ilma igasuguste kapriisideta. Ja loomulikult, kui külastada ei saa, siis tuleb kindlasti iga päev helistada!“
Aita ennast ise!
„Kui inimene kukub ega suuda iseseisvalt abi kutsuda, lõpeb see sageli väga halvasti. Seetõttu, nagu iga vigastuse puhul, on oluline mõelda ennetusele ja muuta kodukeskkond võimalikult turvaliseks. Eriti oluline on see eakate inimeste jaoks, kuna kukkumised on selles vanuserühmas üks levinumaid probleeme,“ ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna vanemarst Natalja Jefimova.
Tema sõnul, kui inimesel on sugulased, peaksid nad varakult mõtlema, kuidas kukkumisriski vähendada. Kui sugulasi pole, saab ja peab inimene ise selle töö ära tegema.
„Kõigepealt tuleb eemaldada kõik esemed, mille otsa on kerge komistada: põrandavaasid, lahtised vaibad, väikesed matid. Suurte vaipade servad tuleks põranda külge liimida või kasutada spetsiaalseid libisemisvastaseid alusmatte. Kodused jalanõud peavad olema mugavad ja kindlalt jalas – sussid, mis igal sammul jalast ära tulevad, on ohtlikud,“ hoiatab arst.
Samuti soovitab ta kujutada ette võimalikku kukkumissituatsiooni: kuidas tegutseda, kuidas abi kutsuda. Ideaalis tuleks lähedastega kokku leppida, et nad helistaksid iga päev. Kui see pole võimalik, tuleks luua kontakt naabrite, sõprade või tuttavatega, kes saaksid inimese seisundit kontrollida vähemalt kord päevas.
„Hea lahendus on nn. häirenupp. Kaasaegsed mudelid on varustatud mitte ainult kutsenupuga, vaid ka liikumisanduri funktsiooniga: kui inimene pikka aega ei liigu, saadab süsteem automaatselt signaali võimaliku probleemi kohta. Seda teenust pakuvad erinevad erafirmad ning mõnedes omavalitsustes võib see olla osaliselt või täielikult tasutud. Selle kohta tasub eelnevalt uurida,“ soovitab Jefimova ja lisab, et harjumus mobiiltelefoni alati kaasas kanda võib päästa elu: olgu see taskus või kaelapaelaga kaelas, et see oleks hädaolukorras käepärast.
Kui kukkumine on juba toimunud, on arsti sõnul peamine mitte paanikasse sattuda. Tuleks püüda oma seisundit hinnata: liigutada ettevaatlikult jäsemeid, mõista, kas on valu, kas saate liikuda. Seejärel – kutsuda võimalikult kiiresti abi. Kui telefon on kättesaamatus kohas, võib proovida seda kepi või harjavarrega riiulilt alla lükata. Kui telefonini ei õnnestu pääseda, võib proovida naabrite tähelepanu äratada koputades või karjudes. See ei toimi alati, kuid proovida tasub kindlasti.
Külmal aastaajal tuleks proovida jõuda teki või pleedini, et vältida alajahtumist.
„Kasulik on hoida veepudelit põrandalt kättesaadavas kohas – juhuks, kui inimene satub lamavasse asendisse. See aitab vältida dehüdratsiooni,“ rõhutab Jefimova.
Kui seisund seda lubab, võib proovida roomata uksele lähemale – näiteks magamistoast koridori. Tõsiseid lisavigastusi see reeglina ei põhjusta: kui organism on tõsiselt nõrgenenud, piirab see ise liikumisvõimet. Ohtlikum on spetsialisti sõnul see, kui ettevalmistamata inimesed üritavad kannatanut iseseisvalt liigutada.
„Kui inimene on lamanud liikumatult vähemalt 12 tundi, tuleks teda kindlasti arstile näidata,“ ütleb Jefimova. „See on eriti oluline eakate ja krooniliste haigustega inimeste jaoks. Isegi luumurdude puudumisel võib pikaajaline lamamine põhjustada lihaste lagunemist keha surve all ja lagunemisproduktid võivad kahjustada tervist. Haiglas saavad arstid õigeaegselt reageerida ja tüsistusi ennetada.“
Eraldi tasub märkida: kõige raskem on üksikutel inimestel, eriti neil, kelle sugulased on kaugel või ei saa pidevalt nende seisundit jälgida. Seetõttu peaks igaüks meist olema tähelepanelikum eakate naabrite suhtes. Kui läheduses elab eakas inimene, kes tundub üksik, on oluline lihtsalt inimlikult jälgida, kas temaga on kõik korras. Mõnikord võimaldab just selline hoolimine õigel ajal appi tulla ja elu päästa.
Kommentaar
Ksenia Repson-Deforge, Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik
Tunneme teie artikli peategelasele sügavalt kaasa ja oleme rõõmsad, et talle lõpuks ikkagi abi osutati. Sarnastel juhtudel peaksid eakate sugulaste lähedased pöörduma oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, mis peab inimestele otsest tuge pakkuma.
Eelkõige peaksid sugulased hindama eaka inimese koduseid tingimusi ja konsulteerima sotsiaaltöötajaga – näiteks küsima “heaolumeistri teenuse” võimaluse kohta, kes annab nõu eluaseme kohandamiseks (kontrollib, kui libe on põrand, vaibad, millist ohtu võivad kujutada lävepakud, mööbli paigutus korteris jne).
Teine samm on häirenupu/signalisatsiooni soetamine. Seda teenust saavad ka sugulased ise teenusepakkujalt tellida. Internetis on selle kohta palju teavet ja Tallinnas on see teenus kergesti kättesaadav. Mõlemal juhul kannab digiseadme kulud (igakuise tasu) tavaliselt teenuse saaja. Erinevate omavalitsuste võimalused on erinevad ja pealinnas pakutakse Tallinna elanikele sotsiaalvalve teenust tasuta.
Rõhutame, et eakas inimene peab olema tähelepanelik ja kandma seda käevõru/nuppu alati.
Kolmas samm – igapäevane telefonikõne lähedastelt aitab samuti olukorral silma peal hoida ja võimaldab vajadusel võimalikule probleemile kiiresti reageerida.
Kommentaar
Viktoria Panova, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja
Kui Lasnamäe sotsiaalhoolekande osakonda laekub teade abivajavast inimesest, tehakse talle koduvisiit, mille käigus hinnatakse ja selgitatakse välja abivajadus. Hindamistulemuste põhjal osutatakse vajalikke teenuseid.
Infopäringus kirjeldatud olukorra põhjal võib inimene saada koduteenust, mis aitab säilitada või parandada tema iseseisvust kodustes tingimustes. Abivajajale määratakse hooldustöötaja, kes aitab toimingutes, mida inimene tervisliku seisundi, funktsionaalsuse või elutingimuste tõttu ise teha ei suuda, kuid mis on kodus elamiseks vajalikud. Koduteenus on tasuline ja selle tunnitasu sõltub inimese pensioni suurusest.
Sotsiaalvalve teenuse tagamiseks paigaldatakse teenuse saaja eluruumi vajalikud seadmed, mis tagavad abisaamise võimaluse ootamatus olukorras – näiteks kukkumisel või kui inimene on ruumi kinni jäänud ega saa ise abi kutsuda või ust avada. Sotsiaalvalve teenus on tasuta.
Apteegis käimine ja abi igapäevatoimingutes kuuluvad samuti koduteenuse alla, mille maksumus sõltub pensioni suurusest.
Teenuste osutamise vajadus määratakse hindamistulemuste põhjal.
Kommentaar
Janika Usin, Päästeameti ennetusosakonna juhataja
Enamikku kukkumisi saab ära hoida, kui kohandada oma kodu turvaliseks ja tagada lähedaste järelevalve. Saame jagada nõuandeid, kuidas seda kõige lihtsamalt teha ja millele tähelepanu pöörata, kuid oluline on arvestada ka iga inimese individuaalseid vajadusi. Üksinda elavate eakate ja laste puhul on lisaks eluaseme kohandamisele võtmeteguriks järelevalve.
Kodu kohandamist võib alustada sellest, et eemaldada või kinnitada lahtised vaibad (olemas on näiteks spetsiaalsed libisemisvastased kummist alusmatid vaipade alla; võib kasutada ka kahepoolset teipi jms) ja muud põrandakatted ning korjata põrandalt ebavajalikud asjad. Näiteks juhtmed, et need ei segaks liikumist ega tekitaks komistamisohtu. Kodus olgu asju pigem vähem, kui rohkem.
Eakatele inimestele soovitame tungivalt kanda telefoni alati kaasas, näiteks kaelapaelaga kaelas, või kasutada häirenuppu, mille saab kinnitada käele või riputada kaela, et kukkumise korral saaks kiiresti abi kutsuda.
Erinevad videovalvesüsteemid üksinda elava eaka inimese kodus võivad samuti olla kasulikud lähedaste teavitamiseks, nagu ka nutikad lahendused – näiteks kodused liikumisandurid, mis annavad märku, kui inimene ei liigu, toatemperatuur on liiga madal jne. On oluline, et inimene ei jääks päevadeks abita. Üksinda elava eaka turvalisuse huvides on mõttekas kokku leppida, kui tihti temaga ühendust võetakse, et vajadusel saaks kiiresti reageerida ja abi osutada.
Kommentaar
Kuidas on lood teistes linnades?
Kristi Mürk, Narva linna Sotsiaalabiameti direktor:
Kohalik omavalitsus selgitab välja pöördunud inimese abivajaduse, vajaliku abi mahu ja kas korraldab selle osutamise või abistab abi saamiseks vajalike toimingute tegemisel. Narva linnal häirenupu rentimise teenust ei ole.
Eakad vajavad lähedastelt rohkem tähelepanu ja peres võib kokku leppida vähemalt ühes telefonikõnes päevas. Samuti võib selliseid kokkuleppeid sõlmida naabritega. Narva on vananev linn ja igas majas elab eakaid, kes võiksid üksteisele sellist tuge pakkuda.
- Lisateavet saadaolevate teenuste kohta leiate siit: https://www.narva.ee/kontaktid1/-/asset_publisher/OOY1pYtAos8g/content/sotsiaalabiamet?redirect=https%3A%2F%2Fwww.narva.ee%2Fkontaktid1%3Fp_p_id%3D101_INSTANCE_OOY1pYtAos8g%26p_p_lifecycle%3D0%26p_p_state%3Dnormal%26p_p_mode%3Dview%26p_p_col_id%3Dcolumn-1%26p_p_col_pos%3D1%26p_p_col_count%3D3
- Mõned teenused on saadaval ka sotsiaaltöökeskuses: http://nstk.ee/et/teenused/hooldekodu/muud/sauna#menu
Hendrik Kuusk, Tartu linna kommunikatsioonispetsialist
Häirenupu teenuseid pakuvad mitmed erafirmad ja nende kasutamise eest tasub täielikult inimene ise või tema lähedased. Meie sotsiaal- ja tervishoiuosakond ei paku häirenuppe rendile ega tasuta kasutamiseks. Samuti ei ole meil võimalust inimestele igapäevaselt helistada ja nende enesetunnet kontrollida.
Siiski, kui inimene vajab koduteenuseid (teenus on tasuline, maksumus sõltub sissetulekust), on selline võimalus olemas Kalda päevakeskuses (mis osutab koduteenust).
Tartu linn toetab inimesi vajaduspõhiselt (st toetus on võimalik madala sissetuleku või selle puudumise korral) või maksab toimetulekutoetust, kui inimese sissetulek on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri, mis on 200 eurot. Samuti anname teavet võimalike teenusepakkujate kohta.
Teadmiseks
Sotsiaalvalveteenus (Häirenupp)
Sotsiaalvalveteenuse eesmärk on suurendada kodus elava eaka või täisealise erivajadusega inimese ja tema pereliikmete turvatunnet ning tagada abi jõudmine abi vajava inimeseni.
Sotsiaalvalveteenuse saaja eluruumi paigaldatakse teenuse tagamiseks vajalikud seadmed, et tagada talle abi ootamatult tekkinud olukorras, sealhulgas kukkumisel või siseruumidesse lõksu jäämisel, kus inimene ise ei ole suuteline abi kutsuma ega abistajale eluruumi ust avama.
Teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgse linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda ja esitada abivajaduse taotlus.
Sotsiaalvalveteenuse põhimõte:
1. Üksi elava eaka või täisealise erivajadusega inimese koju paigaldatud seade tuvastab olukorra, kui inimesega on juhtunud õnnetus ning ta ei suuda ise abi kutsuda.
2. Seadmed koguvad andmeid inimese elukeskkonnast, tuvastades ebatavalise liikumise, temperatuuri (kütmata või ülekuumenenud eluruumid) ja õhuniiskuse ning inimene ei pea ise hätta sattumisest teada andma.
3. Seade töötab patareitoitel vähemalt aasta ning edastab infot sisseehitatud süsteemi abil. Seadme kasutamiseks ei ole vaja internetiühendust ja tavatelefoni olemasolu.
4. Kui seade tuvastab ohuolukorra, teavitab see kontaktisikut või reageerimisteenuse osutajat. Seadmed ei pildista, filmi ega salvesta heli.
5. Süsteem võimaldab ka lähedastel ja kontaktisikutel tutvuda tarkvara edastatud andmetega, saamaks kinnitust, et lähedasega on kõik korras. See on eriti abiks siis, kui eakas ei võta vastu telefonikõnet.
Teenuse kasutamiseks tuleb anda teenuseosutaja valdusesse oma eluruumi võtmed, et vajaduse korral oleks teenuseosutajal võimalik abitusse olukorda sattunud inimesele appi minna ilma koduust lõhkumata.
Teenus on tallinlasele tasuta.
Allikas: https://www.tallinn.ee/et/teenused/sotsiaalvalveteenus-varem-hairenupp
Kasulikud nõuanded
Kuidas kukkumisohtu vähendada? Praktilised nõuanded erinevate ruumide kohandamiseks
Magamistuba:
- Ärge hoidke põrandal liikumist takistavaid esemeid.
- Paigaldage voodi juurde lamp, mille lülitit saab vajutada voodist tõusmata.
- Hoidke telefoni nii päeval kui ka öösel enda lähedal.
- Tõuske ja istuge rahulikult, ilma järskude liigutusteta. Ärge kiirustage voodist tõusmisel ja võtke hetk pearingluse ennetamiseks.
- Riietuge istudes. Kandke kodus riideid, mis ei jää mööbli taha kinni.
- Olge teadlik erinevatest võimalikest abivahenditest, nt voodist tõusmiseks tugikäepide, lakke paigaldatavad toed või voodijalutsisse paigutatav pael.
- Kaaluge kõvema ja/või kõrgema madratsi ostmist.
- Uurige funktsionaalse voodi rentimise või ostmise võimalust.
- Vajadusel soetage püsti tõusmist toetav tugitool või toolilt tõusmise abivahend.
Vannituba:
- Pühkige põrandatelt vesi. Paigutage vannituppa ja kööki käepärane pika varrega mopp, et maha läinud vedelikke kiiresti koristada.
- Kandke hästi istuvaid jalanõusid (näiteks susse), millel on libisemiskindel tald.
- Paigaldage liikumisanduriga öövalgustid.
- Võimalusel asendage vann dušinurgaga.
- Vanni astumiseks paigalda käetugi ning vannis pesemiseks istumisalus.
- Paigaldage vanni/dušinurga põhja ja ette libisemiskindlad alused.
- Hoidke vannitoas käeulatuses telefon või kukkumisvastane häiresüsteem.
- Paigaldage tualettpoti kõrvale käetugi.
- Paigaldage madala WC-poti korral potikõrgendus (käetugedega või ilma).
- Kasutage öisel/pimeda ajal pigem potitooli. Kui selle kasutamine pole meeltmööda, siis vaadake üle ja parandage valgustust.
Elutuba:
- Vajadusel paiguta mööbel ümber nii, et käiguteed oleks vabad ja toas liikudes saaks millelegi toetuda.
- Valgustage trepi algus ja lõpp.
- Paigaldage trepiastmetele libisemisvastane lint.
- Veenduge, et majas oleks vajalikes kohtades mugavaid toole.
- Paigaldage treppidele kogupikkuses käsipuud.
- Vajadusel töödelge või asendage libedad põrandakatted.
- Kinnitage vaipade lahtised servad, kasutage libisemisvastaseid alusmatte.
- Paigutage sageli kasutatavad esemed mugavale kõrgusele.
- Kaaluge madalal asuvate, aga sagedasti kasutatavate pistikupesade kõrgemale toomist. Alternatiivina paigalda lühike kaitsmetega pikendusjuhe, mille saab tuua kõrgemale ja kinnitada näiteks kapi/kummuti peale, seinale vms.
Köök:
- Puhastage põrand kohe pärast toiduvalmistamist.
- Tõstke rasked, kuid palju kasutatavad esemed köögis käepärasele kõrgusele.
- Kasutage igapäevaste ravimite jaoks organiseerimiskarpi.
- Eemaldage või kinnitage ebastabiilne mööbel.
- Veenduge, et juhtmed ei takistaks liikumist.
- Vajadusel paluge abi koristamisel või mööbli ümberpaigutamisel.
Üldised soovitused:
- Paigaldage häirefunktsiooniga liikumisandur.
- Hoidke füüsilist toonust, liikuge vähemalt 30 minutit päevas.
- Kontrollige regulaarselt tervist.
- Võimalusel korraldage elu nii, et treppidest käimist oleks võimalikult vähe (eluruumid all, magamisruumid ülal vms).
- Jätke varuvõti lähedastele või juhised võtme leidmiseks hädaohu korral.
- Kandke alati laetud mobiiltelefoni endaga kaasas.
Välistrepid:
- Korrastage võimalusel kohe peamised käiguteed ja korrigeerige valgustust, eemaldage trepilt lahtised ohtlikud esemed, paigaldage libisemisvastane teip.
- Vaipkatetega (sh uksematid) treppide puhul kinnitage või eemaldage lahtised nurgad.
- Paigaldage käsipuud.
Majaümbrus:
- Eemaldage vanad ja poolmädanenud ning viltu kasvanud puud.
- Eemaldage teedelt takistused, lahtised kivid, täitke ja/või märgistage augud.
- Parandage valgustust hoovis.
- Talvel kasutage libeduse vastu liiva, soola, tuhka või graanuleid.
- Veekogud (tiigid, basseinid, tünnid, kaevud):
- Vahetage välja pehkinud puitkonstruktsioonid või asendage lagunenud kivid uutega, paigaldage korralikud ja tugevad kaaned.
- Kindlustage pehmed kaldad – puhastage kaldapealsed sodist ja vanast rämpsust, vajadusel eemaldage pinnas ja tugevdage seda kruusa või killustikuga, et vältida vette libisemist.
- Paigaldage veevõtukoha juurde käsipuu või pump või veepaak, kuhu saab taimede kastmiseks vett koguda. See aitab vältida libedal pinnal libastumist ja õnnetust ära hoida.
Allikas: Päästeamet
