Maailm ei liigu piisavalt kiiresti eesmärgi poole likvideerida viiruslik hepatiit rahvatervise probleemina 2030. aastaks, öeldakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) viimases aruandes, teatab BNS.
Kuigi tänapäeval on C-hepatiit enamikul juhtudel täielikult ravitav, ei tea miljonid inimesed kogu maailmas endiselt oma diagnoosi ja pöörduvad arsti poole alles siis, kui haigus on juba viinud raske maksakahjustuse või vähini.
Eesti Vähiliit juhib tähelepanu sellele, et C-hepatiit ei ole mitte ainult nakkushaigus, vaid ka üks ennetatavaid maksavähi tekke riskitegureid. Viirus levib peamiselt vere kaudu ja võib aastakümneid sümptomeid mitte põhjustada. Selle aja jooksul võib see viia kroonilise põletiku, fibroosi ja maksatsirroosini ning hiljem vähini.
Eestis peetakse haiguste varajast avastamist samuti üheks olulisemaks meetmeks võitluses onkoloogiliste haigustega. Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 vahehindamises rõhutatakse, et suremuse vähendamiseks on vaja pöörata rohkem tähelepanu ennetusele ja varajasele diagnoosimisele.
C-hepatiidi õigeaegne avastamine ja ravi võimaldab ennetada pöördumatut maksakahjustust ja vähendada vähi tekke tõenäosust.
Terviseamet märgib samuti, et ravita jäänud krooniline C-hepatiit võib põhjustada maksatsirroosi ja maksavähki. Kuna haigus kulgeb sageli aastaid sümptomiteta, ei pruugi inimene nakatumisest aimata seni, kuni maks on saanud tõsiseid kahjustusi.
„Onkoloogid näevad iga päev, kui oluline on avastada haigusi võimalikult varases staadiumis. C-hepatiit on üks väheseid maksavähi tekke riskitegureid, mida saab mitte ainult tuvastada, vaid ka täielikult kõrvaldada. Just seepärast on testimine nii oluline: üks lihtne vereanalüüs võib aidata ennetada pöördumatut maksakahjustust ja onkoloogilist diagnoosi tulevikus,“ ütles Eesti Vähiliidu president, onkoloog Vahur Valvere.
Eesti teadlaste hinnangul avastatakse krooniline C-hepatiit igal aastal umbes 200–300 inimesel. Samas oletatakse, et osa nakatunutest ei tea oma haigusest, kuna viirus võib organismis olla aastaid, põhjustamata mingeid sümptomeid.
Just seepärast soovitavad spetsialistid riskirühmade inimestel läbida testimise enne pöördumatu maksakahjustuse tekkimist.
Suurim nakatumisrisk on inimestel, kellele tehti vereülekanne enne 1994. aastat, kes on tarvitanud süstitavaid narkootikume, samuti neil, kellele on tehtud tätoveeringuid, pirsinguid või muid protseduure ebapiisavalt steriliseeritud instrumentidega.
End kontrollida soovitatakse ka inimestel, kellel on ilmselge põhjuseta tõusnud maksanäitajad, või muude riskitegurite olemasolul.
WHO andmetel põhjustavad B- ja C-hepatiit kokku üle 95% kõigist viiruslike hepatiitidega seotud surmajuhtumitest. Hinnanguliselt suri ainuüksi 2024. aastal maailmas viiruslikust hepatiidist põhjustatud maksatsirroosi või maksavähi tagajärjel 1,3 miljonit inimest.
Sealjuures on C-hepatiit hästi ravitav: rohkem kui 95% juhtudest õnnestub viirus organismist täielikult eemaldada. Peamine probleem ei seisne tõhusa ravi puudumises, vaid selles, et haigust ei avastata liiga sageli õigeaegselt.
Eesti Vähiliit kutsub inimesi üles suhtuma oma tervisesse tähelepanelikumalt ning riskitegurite olemasolul arutama perearstiga võimalust teha C-hepatiidi analüüs. Maksavähi ennetamine ei alga alati onkoloogi kabinetist — mõnikord piisab selleks lihtsast vereanalüüsist.
