Sotsiaalministeerium kavatseb kaotada toitlustusvaldkonna töötajatele kohustuslikud tervisetõendid. Pärast muudatuste jõustumist langeb vastutus nakkusohutuse eest tööandjatele: nad peavad ise riske hindama ja vajadusel täiendavaid kontrollimeetmeid rakendama. „MK-Estonia“ selgitas, millest selline otsus on tingitud ja millised tagajärjed võivad olla tarbijatele.
Alates 1. jaanuarist 2028 ei ole kohustuslikud tervisetõendid tööle asumisel enam üldine nõue toitlustuse, hariduse ja lasteasutuste, meditsiini, sotsiaalvaldkonna ning iluteeninduse töötajatele.
Põhjuseid enam ei ole
„Nõue esitada tööle asumisel tõend on vajalik eelkõige kroonilisi nakkushaigusi, esmajoones kõhutüüfust ja tuberkuloosi põdevate inimeste väljaselgitamiseks,“ ütleb tuntud Eesti mikrobioloog ja viroloog, Riigikogu liige Irja Lutsar. Ta esindab komisjoni, mis tegeleb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise eelnõuga. „Varem esines mõlemat haigust märkimisväärselt sagedamini kui praegu.“
Ta lisab: „Näiteks 2000. aastate alguses, kui võeti vastu eelmine nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS), oli haigestumus tuberkuloosi umbes kümme korda praegusest kõrgem. Täna on laialdane testimine muutunud väheefektiivseks ning kulutab ilma vajaduseta nii perearstide kui ka inimeste aega ja raha. Seetõttu jäeti tõendite esitamise nõue uuest NETS seadusest välja.“
Lutsar nendib: ennetavaid kontrolle on tehtud juba aastaid, kuid viimastel aastatel on nende käigus avastatud vaid üksikuid krooniliste nakkuste juhtumeid.
Nii et praeguses epidemioloogilises olukorras ei ole tema sõnul tõendite esitamiseks alust.
Kuid nagu märgib Sotsiaalministeeriumi nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm-Gutan, ei tähenda see tervisekontrollidest täielikku loobumist.
„Valdkondades, kus kokkupuude nakkusallikatega on paratamatu või väga tõenäoline, näiteks tervishoius, hooldekododes ja laborites, tuleb tervisekontroll paljudel juhtudel enne töö alustamist endiselt läbida,“ rõhutab ta.
Irja Lutsari sõnul tuleks krooniliste nakkushaiguste suhtes eelkõige kontrollida inimestest koosnevaid riskirühmi. Seda hakkavad määrama töötervishoiuarstid. „Kohe pärast inimese tööle asumist hindavad nad, kas ta kuulub riskirühma, ja vajadusel määravad vastavad uuringud,“ selgitab Lutsar.
Ta lisab: „Näiteks tuberkuloosi riskirühma kuuluvad inimesed, kes on sündinud või pikka aega elanud selle haiguse kõrge levimusega riikides, samuti tervishoiutöötajad, kes on vahetult töötanud selliste riikide haiglates. Ükski Euroopa Liidu riik ei kuulu kõrge tuberkuloosi haigestumusega riikide hulka.“
Seetõttu hinnatakse pärast 2028. aastat tuberkuloosi nakatumise tõenäosust samadel põhimõtetel nagu teiste nakkuste puhul.
Siin ja praegu
Ühe toitlustusasutuse endine töötaja räägib, et sushimeistrina tööle asudes pidi ta vormistama tervisetõendi. Tööandja hüvitas kulud ega nõudnud hiljem kordusuuringute läbimist.
„Mulle selgitati, et uuesti uuringule saata võidakse juhtkonna äranägemisel või mingite kahtluste tekkimisel. Seejuures olid sanitaarnõuded ranged ja me tõesti järgisime neid. Igal aastal käisid inspektorid: kontrollisid ruume, toiduainete hoiutingimusi, säilivusaegu ja dokumente,“ meenutab ta.
Hiljuti läbis analoogse protseduuri tema poeg, kes otsustas enne õppeaasta algust töötada Hesburgeris. Enne tööle asumist andis ta bakteroloogilise analüüsi, tegi tuberkuloosi välistamiseks rindkere röntgeni ja sai perearstilt tõendi.
See näide näitab kehtiva süsteemi ühte peamist puudust, millest räägivad eksperdid – meditsiiniline dokument peegeldab inimese seisundit vaid kontrolli hetkel.
„Tõend ei välista hilisemat haigestumist ega garanteeri, et pärast selle saamist ei saa inimesest nakkuse kandja,“ ütleb Kerli Reintamm-Gutan.
Ministeeriumi andmetel arutati seda küsimust ekspertide, perearstide ja Tööinspektsiooniga. Arutelude osalejad jõudsid järeldusele, että rutiinsed kontrollid enne töölesaamist ei ole tõestanud oma efektiivsust ennetusvahendina, kuid tekitavad seejuures märgatavat administratiivset koormust.
Ministeeriumi esindaja viitab ka rahvusvahelisele teaduskirjandusele, mis tema sõnul ei toeta sümptomiteta inimeste massilist korrapärast testimist.
Tulemuslikumateks meetmeteks peetakse ametkonnas pidevat hügieeni järgimist, töötajate koolitamist, nakatumiste ennetamist vahetult töökohal ja tervisekontrolle neil juhtudel, kui nendeks tõesti on alust.
Tõend ei saa garanteerida nakkusohutust
Sotsiaalministeeriumi ametnike seisukohta kinnitatakse üldiselt ka Terviseametis. Nagu selgitab nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Helen Jakobi, võimaldab tervisekontroll tuvastada nakkusi, mis inimesel kontrolli hetkel on, kuid ei anna võimalust hinnata tema edasist tervislikku seisundit.
„Töötaja võib haigestuda juba pärast tõendi saamist, aga nakkuse levitamise seisukohalt ohtlikud sümptomid – ilmuda vahetult töö ajal,“ ütleb Jakobi.
Seejuures märgib ta, et prognoosida, kas inimene haigestub tulevikus, ei olnudki eelkontrolli ülesanne.
„Oma olemuselt on tõend dokument, mis peegeldab tervislikku seisundit konkreetsel hetkel. Tõend ise ei saa garanteerida nakkusohutust edaspidi,“ selgitab Helen Jakobi.
Terviseameti andmetel on Eestis juba registreeritud üksikuid toidunakkuste puhanguid, mille uurimisel spetsialistid lubasid võimalikku seost toitlustusettevõtetega.
„Kuid see ei tähenda alati, et nakkuse allikaks oli haigestunud töötaja. Põhjuseks võisid olla ka tooraine, toidu valmistamise või säilitamise protsess, ristsaastumine või hügieeninõuete rikkumine, – kommenteerib Jakobi. – Üldiselt võivad haigestunud töötajad, kes puutuvad kokku toiduainetega, saada eelkõige fekaal-oraalsel teel levivate tekitajate levikuallikaks. Nende hulka kuuluvad näiteks noroviirus, A-hepatiidi viirus, Salmonella ja Shigella perekonna bakterid, samuti enterohemorraagiline soolekepike.“
Ta tunnistab, et tervisekontrolli läbimine enne töö alustamist aitab tagada töötaja nakkusohutust tema tööleasumise hetkel.
Kuid pöörake tähelepanu ka edasistele ennetusmeetmetele – töö selgele korraldusele, töötajate juhendamisele ning õigete töövõtete ja hügieeni järjepidevale järgimisele.
Terviseameti esindaja arvates on peamine eesmärk – mitte lubada olukorda, kus töötaja saastab toiduaineid, tööpindu, seadmeid või tööriistu ja tekitab sellega ohu kolleegidele või ettevõtte klientidele.
Terviseameti andmetel moodustasid Eestis 2025. aastal registreeritud soolehaigustest viiruslikud soolenakkused 64%, bakteriaalsed – 34% ja algloomade põhjustatud nakkused – 2%. 2024. aastal olid vastavad näitajad 67%, 32% ja 2%.
Bakteriaalsete soolenakkuste hulgas on salmonelloos, kampülobakterioos, šigelloos ja enterohemorraagilise soolekepakese põhjustatud nakkus.
„Oluline on arvestada, et märkimisväärne osa soolenakkustest on viirusliku päritoluga ja võib levida väga kergesti, – märgib Jakobi. – Nende leviku risk töötajate kaudu tekib eelkõige juhul, kui töötaja haigestus, jätkab töötamist sümptomite olemasolul ega järgi kätehügieeni ja toiduohutuse nõudeid.“
Vastutus – ettevõttel
Sotsiaalministeeriumis rõhutatakse, et vastutuse jaotamise põhimõtted seoses tõendite kaotamisega ei muutu: töökeskkonna ohutuse ja ennetusmeetmete eest vastutab endiselt ettevõte.
„Nakkusriski ei hinnata töötaja meditsiiniliste andmete või diagnooside alusel. Olulised on töötingimused ja tehtava töö iseloom – näiteks kontaktid patsientide, klientide või teiste potentsiaalsete nakkusallikatega,“ selgitavad ametnikud.
Ettevõte peab oma töötajaid juhendama, tagama neile eririietuse ja isikukaitsevahendid, ning üksikutel juhtudel – võimaldama vaktsineerimist.
„Nagu praegugi, on toiduga kokkupuutuv inimene kohustatud teavitama tööandjat sümptomitest, mis võivad viidata nakkushaigusele, näiteks kõhulahtisusest, oksendamisest või kõrgest temperatuurist. Sümptomite olemasolul ei ole tal õigust toiduainetega töötada, – märgib Reintamm-Gutan. – Kui seda nõuab riskianalüüs või haiguspuhang, võib tööandja suunata töötaja uuringule. Sellisel juhul kannab kulud tööandja.“
Aga kui töötaja on juba haigestunud, siis ministeeriumi esindaja sõnul teeb otsuse ravi ja tööle palasmise kohta pere- või raviarst.
„Seejuures ei muuda tervisetõendite kaotamine toiduettevõtete kohustusi ega riikliku järelevalve üldiseid põhimõtteid, – rõhutab Põllumajandus- ja Toiduameti toiduohutuse valdkonna juht Triinu Allika. – Ettevõte on endiselt kohustatud tagama toodete ohutuse, mida ta toodab, valmistab, turustab või muul viisil ringlusse laseb. Ta peab läbi mõtlema, kuidas mitte lubada, et töötaja saaks ohuallikaks, ja kuidas viia selline oht miinimumini.“
Tema sõnul ei muutu pärast muudatuste jõustumist toiduettevõtete kontrollimise põhimõtted ja sagedus. Kuid järelevalve ajal ei kontrolli inspektorid enam eraldi töötajate tervisetõendite olemasolu.
Ohutus praktikas
Suurte kaubanduskettide esindajad märkavad, et täna jääb tervisetõend kohustuslikuks tingimuseks toiduga kokkupuutuvate töötajate tööle lubamisel. Seejuures ei asenda see ise töötajate koolitamist, hügieeninõuete järgimist ja sisekontrolli.
Nagu selgitab Rimi Eesti personalidirektor Jaanika Raudam, nõuab ettevõte kehtivat tervisetõendit kõigilt toiduvaldkonna töötajatelt. Kui uuel töötajal seda ei ole, tuleb dokument vormistada enne töö alustamist.
Ta rõhutab: „Kuid tervisetõend on meie jaoks vaid üks osa laiemast toiduohutuse tagamise süsteemist. Igapäevatöös panustab Rimi personali põhjalikule koolitamisele, hügieeninõuete järgimisele ja pidevale kontrollile. Töötajatele selgitatakse ka nende vastutust ja tuletatakse meelde vajadust õigeaegselt teavitada tööandjat terviseprohbleemidest, sealhulgas nakkuse sümptomitest.“
Maximas kinnitatakse, et ka nemad hoiavad kinni kehtivast korrast ja jätkavad nii töötamist seni, kuni seadusandlikud muudatused ei ole jõustunud.
Analoogsed nõuded kehtivad ka Selveris. Keti esindaja Mariann Järvela sõnul peab kõigil toiduainetega kokkupuutuvatel töötajatel olema tõend nakkushaiguste puudumise kohta. Kui tööle võtmisel sellist dokumenti ei ole, suunab ettevõte inimese tervisekontrolli ja katab sellega seotud kulud.
Lisaks läbivad Selveri töötajad toiduhügieeni koolituse ning täiendavad seejärel kvalifikatsiooni iga kolme aasta tagant.
Punkteeriv lähenemine
Faktiliselt hakkab uus süsteem suuremal määral sõltuma riskianalüüsi kvaliteedist, tööandja kohusetundlikkusest ja töötaja enda valmisolekust õigeaegselt teavitada oma halvast enesetundest.
Kuid kas uued reeglid ei anna tööandjatele liiga suurt vabadust nakkusohu hindamisel?
Irja Lutsar leiab, et punkteteerivam lähenemine võimaldab paremini ja kiiremini tuvastada haiguskahtlusega inimesi, säästes samal ajal enamikku töötajaid mittevajalikest uuringutest.
„Arvestades epidemioloogilist olukorda, läheme massiliselt testimiselt üle uuringutele vajaduse korral ja keskendume eelkõige riskirühmade inimestele, – lisab ta. – Seetõttu on paratamatu, et eri tööandjate nõuded hakkavad erinema: ühelt poolt sõltuvad need töökoha iseloomust, teiselt poolt aga konkreetse töötaja riskifaktoritest.“
OLULINE!
Terviseamet hoiatab
Suurimat ohtu kujutavad endast eelkõige viiruslikud soolenakkused, eriti noroviirus.
2025. aastal registreeriti 896 noroviirusnakkuse juhtu ehk 65,2 juhtu 100 tuhande elaniku kohta.
2025. aastal registreeriti 113 salmonelloosi juhtu ehk 8,2 juhtu 100 tuhande elaniku kohta, samuti kaks toidutekkese salmonelloosi puhangut.
Harvem, kuid puhangute seisukohalt oluline on A-hepatiit.
2025. aastal registreeriti Eestis viis toidutekkest puhangut, millest igaüks sisaldas kahte ja enamat haigusjuhtu. Nende hulgas oli salmonelloosi, botulismi, kampülobakteriaalse enteriidi ja listerioosi juhtumeid. Kokku haigestus 11 inimest, neist kaheksa vajasid haiglaravi, üks juhtum lõppes surmaga.
Nende juhtumite seost toitlustusettevõtte haigestunud töötajaga ei tuvastatud. Osa juhtudest oli seotud reisidega, ülejäänud juhtudel toimus nakatumine Eestis.
Nakkuste leviku riski vähendamiseks on kõige olulisem – mitte minna haiguse ajal tööle, õigesti järgida kätehügieeni, puhastada pindu ja tööriistu, samuti täita toiduohutuse nõudeid.
KOMMENTAAR
Ieva Salmela,
kiirtoidurestoranide keti Hesburger esindaja
Me tervitaksime sellist muudatust nagu tervisetõendite kaotamine, kuna see lihtsustaks värbamisprotsessi nii ettevõtte kui ka personali jaoks.
See võimaldaks vähendada administratiivseid protseduure ja anda uutele töötajatele võimaluse kiiremini tööle asuda, mis on eriti oluline valdkonnas, kus vajadus personali järele tekib sageli lühima aja jooksul.
Kui töötaja haigestub, on ta kohustatud viivitamatult teavitama sellest oma vahetut juhti ega tohi tööle minna kuni täieliku tervekssaamiseni.
Mis puudutab juba tööle võetud töötajaid, siis kontrollime pidevalt nende vastavust nõuetele toidutoodetega töötamiseks, jälgime hügieenireeglite järgimist, vajadusel viime läbi täiendavat koolitust.
KOMMENTAAR
Marina Vald,
Pelm Groupi juhatuse liige (restoranid Pelm, Repa, Pelm kulinaaria jt)
Vastavalt seadusele nõuame töötajatelt tervisetõendit. Probleem on selles, et see on kallis: praegu on saadaval vaid tasuline variant, mis läheb maksma 85 eurot. Seejuures kehtib tõend kaks aastat, kuigi inimese tervislikku seisundit kontrollitakse vaid ühel konkreetsel päeval. Kahe aastaga võib palju muutuda.
Samal ajal kõigile müüjatele, kokkadele ja ettekandjatele tervisetõendite kinni maksmine iga poole aasta tagant oleks ettevõttele liiga kallis. Tasuta meditsiini taustal näib ebalogiline, et sellised tõendid jäävad tasuliseks. Kuid selline süsteem eksisteerib juba ammu.
Riskianalüüs on ettevõtetes olemas, kuid me ei ole arstid ja saame märgata vaid haiguse väliseid tunnuseid: nohu, köha, löövet kätel, oksendamist või kõhulahtisust. Selliste sümptomite tuvastamisel töötajat muidugi tööle ei lubata.
Kõikides ruumides on meil kindad ja desinfitseerimisvahendid, samuti kraanikausid vee, seebi ja paberpühvlitest käterätikutega. Kokad ja ettekandjad pesevad regulaarselt käsi. On enesekontrolliplaan, mille järgi töötame igapäevaselt. Me kontrollime nende nõuete järgimist, kuna see on üks olulisemaid ohutusmeetmeid.
Põhimõtteliselt on riik selle vastutuse juba ammu tööandjale pannud. Isegi Toiduameti tehtavate kontrollide eest esitatakse restoranile arve. Iga poole aasta tagant võtab ettevõte tööpindadelt ka proove ja tasub ise laboratoorsete analüüside eest.
