Uue riikliku koosloomeplatvormi Sätla põhimääruse kohaselt kustutatakse süsteemist pärast seaduse vastuvõtmist dokumentide tööversioonid, sisenömbed ja muud ettevalmistavad materjalid. Säilib vaid ametlik menetlusteave, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Poliitiline heakskiit Sätla loomiseks anti juba aprillis, kui valitsus otsustas luua uue digikeskkonna, kuhu koondatakse kogu õigusloomeprotsess ning mis peaks muutma seaduste ettevalmistamise läbipaistvamaks ja vähendama bürokraatiat.
Kuid avalikustatud põhimääruse eelnõu, mille justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) kooskõlastamisele saatis, näitab esmakordselt üksikasjalikult, kuidas süsteem tööle hakkab.
Üks tähelepanuväärsemaid punkte puudutab dokumentide säilitamist. Eelnõu kohaselt säilitatakse seaduseelnõusid, seletuskirju ja muud avalikku menetlusteavet alaliselt. Samal ajal ettevalmistamise käigus loodud tööversioone, sisenömbeid ja muid abimaterjale pärast eelnõu vastuvõtmist ei säilitata. Kui eelnõu menetlemine lõpetatakse, otsustab nende edasise saatuse vastutav ametiasutus.
See tähendab, et tulevikus on võimalik jälgida seaduse väljatöötamise ametlikku ajalugu, kuid mitte ametnike kogu sisemist tööprotsessi, kui seda ei salvestata kuskil mujal. Põhimäärusest tuleneb ka, et kasutajad saavad kommenteerida seaduseelnõusid Sätla avalikus liideses, kuid selleks on vajalik autentimine. Avalikult kättesaadavad on nii arvamused kui ka nende autorite nimed ning teave selle kohta, keda nad esindavad.
Algselt ei hakata Sätlas välja töötama kõiki Eesti seadusi. Esimeses etapis kasutatakse süsteemi ainult valitsuse algatatud seadusemuudatuste ettevalmistamiseks. Alles hiljem on kavas laiendada selle toimet teistele õigusaktidele ja Euroopa Liidu algatuste menetlemisele.
Aprillis tutvustas minister Pakosta Sätlat kui platvormi, mis ühendab kogu õigusloomeprotsessi ühte kohta ja loob aluse tehisintellekti kasutamiseks seaduseelnõude analüüsimisel ning kokkuvõtete tegemisel.
Kuid praegu kooskõlastamisele saadetud põhimääruses tehisintellekti kasutamist enam ei mainita. Dokument keskendub sellele, kuidas andmebaas tööle hakkab, milliseid andmeid seal kogutakse, kes saab neile juurdepääsu ja kui kaua neid säilitatakse.
Väljaanne Postimees küsis kommentaari ka Justiits- ja Digiministeeriumilt, kuid artikli avaldamise hetkeks ei olnud vastust veel laekunud.
