BNS teatab, et Tartu Ülikooli Kliinikumis ootab elundisiirdamist 72 inimest, Ida-Tallinna keskhaigla silmakliinikus on aga sarvkesta siirdamise järjekorras üle saja patsiendi, kirjutavad haiglad laupäeval tähistataval Euroopa elundite, kudede ja rakkude doonorluse päeval.
Päev võtab fookusesse taas tõsiasja, et annetamine võib päästa elu, taastada nägemise ning aidata enneaegseid ja haigeid vastsündinuid. Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum kutsuvad doonorluse päeva puhul inimesi täitma elundidoonorluse tahteavaldust. Praeguseks on selle otsuse teinud üle 62 000 eestimaalase.
Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul võib elundisiirdamist vajada inimene igas vanuses ja väga erinevatel põhjustel. Lastel on siirdamise sagedasem põhjus kaasasündinud arengurikked, täiskasvanutel aga kroonilised haigused, ägedad haigestumised ja mürgistused.
Eestis siiratakse neeru, maksa, kopsu ja pankreast. Kudedest siiratakse näiteks silma sarvkesti, veresooni, luukude ja nahka. Südamesiirdamisel teeb kliinikum koostööd Soomega. Viimase viie aasta jooksul on Eesti patsientidele tehtud kokku 283 elundisiirdamist. Palli sõnul on doonorelundeid alati vähem kui neid vajavaid inimesi.
„Üheks põhjuseks on elanikkonna vähene teadlikkus ja sellest tulenevad ekslikud eelarvamused. Seetõttu on väga oluline, et usaldusväärne info doonorluse ning selle meditsiiniliste, eetiliste ja õiguslike aspektide kohta jõuaks iga inimeseni,“ ütles Pall.
ITK inimpäritolu materjalide keskuse juhataja Marge Martjaki sõnul ei piirdu doonorlus elundite annetamisega. Annetatud koed võivad aidata taastada nägemist, ravida raskesti paranevaid haavu ja asendada kahjustunud luukudet. Samuti saavad emad rinnapiima annetades aidata enneaegseid ja haigeid vastsündinuid.
ITK-s kasutatavad annetatud koed aitavad taastada nägemist ja ravida haavu. Mullu hankis haigla koepank 22 sarvkesta, mis kõik jõudsid kasutusse. Sarvkestakude siirdati koguni 26 patsiendile, kuid silmakliinikus ootab siirdamist endiselt üle saja inimese.
Praegu jõuavad ITK koepanka sarvkestad, mis pärinevad ajusurmas olevatelt elundidoonoritelt Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tallinna lastehaiglas. Rohkemate patsientide aitamiseks arendab ITK inimpäritolu materjalide keskus koostöös silmakliinikuga võimalust laiendada sarvkesta doonorlust ka surnud doonoritele, kes ei ole elundidoonorid.
Eelmisel aastal annetas ITK-s luukude 99 elusdoonorit. Puusaliigese endoproteesimise käigus eemaldatud reieluupeast saab patsiendi nõusolekul valmistada luusiirikuid teiste patsientide raviks. Möödunud aastal väljastas ITK koepank 271 luukoesiirikut, mida kasutati 155 patsiendi ravis.
Samal aastal annetas viis ema oma platsenta, millest valmistati 115 amnionimembraanisiirikut. Nendega raviti aasta jooksul 35 patsienti. Amnionimembraani kasutatakse eelkõige silmahaiguste ravis, kuid selle kasutusvõimalused laienevad ka haava- ja hambaravisse. ITK emapiimapangal on aastas keskmiselt 25–30 rinnapiimadoonorit. Nende annetatud piim on mõeldud enneaegsetele ja haigetele vastsündinutele.
„Iga doonor on oluline, sest ühe ema annetus võib toetada teise pere kõige väiksema ja kõige haavatavama liikme elu algust,“ sõnas Martjak.
Tema sõnul räägitakse kudede ja rinnapiima annetamisest avalikkuses märksa vähem kui elundidoonorlusest. Sageli jääb annetus tegemata, sest inimesed ei tea sellest võimalusest või kardavad, et annetamine on keeruline või ohtlik. Martjaki sõnul on protsess hoolikalt reguleeritud ja doonori ohutus alati esmatähtis.
Nii Pall kui ka Martjak rõhutavad, et oma doonorlussoovist tasub lähedastega rääkida. Kliinikumi teatel saab iga täisealine inimene elundidoonorluse tahteavalduse täita terviseportaalis. Selleks tuleb valida menüüst tahteavaldused, märkida oma otsus ja kinnitada see digiallkirjaga. Avaldust saab hiljem muuta. Martjaki sõnul võib lähedase surma korral tulla kõne alla ka tema tahte väljaselgitamine.
„Lähedase kaotus on alati raske ning just sellisel hetkel võib tulla kõne alla ka doonorlus ja lahkunu tahte väljaselgitamine. Seepärast on doonoripäeva üks olulisemaid üleskutseid lihtne: rääkige oma doonorlussoovist lähedastega,“ rõhutas Martjak.
Doonormaterjali jõudmine patsiendini on rangelt kontrollitud protsess. Hinnatakse doonori sobivust, tehakse vajalikud uuringud ning tagatakse materjali nõuetekohane hankimine, töötlemine, säilitamine ja jälgitavus.
Alates 2026. aasta aprillist ühendab ITK inimpäritolu materjalide keskus ehk SoHO keskus emapiimapanka ja koepanka. Selle töös osalevad arstid, õed, ämmaemandad, doonorkoordinaatorid, laborispetsialistid ning koe- ja emapiimapanga töötajad.
„Kogu selle süsteemi alguses on alati doonor. Ilma inimeseta, kes on valmis annetama, ei aita ka kõige tänapäevasem meditsiin ega parimad spetsialistid,“ ütles Martjak. „Tänavune doonoripäeva sõnum „Sharing lives – Elu jagades“ võtab selle hästi kokku. Doonorluse kaudu jagatakse võimalust elada ja terveneda.“
