Citadele panga tellitud uuringu kohaselt osutab umbes kaks kolmandikku Eesti vanematest rahalist tuge oma üliõpilasest lastele. Umbes pool neist eraldab kuni 300 eurot kuus ning teine pool — vähemalt 300 eurot, kirjutab BNS viitega Citadele panga tellitud uuringule.
Uuringu käigus paluti vanematel hinnata, millist rahalist tuge nad osutavad kuus oma kõrgkoolis õppivale lapsele. Selgus, et umbes 67% vastanutest aitab oma üliõpilasest lapsi rahaga, samal ajal kui umbes 29% ei osuta rahalist abi.
Citadele panga Balti riikide jaepanganduse juhtiva Edward Rebase sõnul saab lapse kõrgkooli astumisest paljude perede jaoks eelarve küsimus, eriti kui noor inimene läheb õppima teise linna või isegi riiki.
„Lisaks eriala ja õppeasutuse valikule toob kõrgkooli astumine sageli kaasa muudatusi pere eelarves, mida tihti ei võeta aegsasti arvesse,“ tunnistas Citadele panga Balti riikide jaepanganduse juht Edward Rebane. Isegi kodus elavatel üliõpilastel on vahel vaja vanemate regulaarset tuge, kuna tööd ja õpinguid ühitades ei ole alati võimalik kõiki kulusid iseseisvalt katta.
Poole vanemate abi ei ületa 300 eurot kuus
Oma üliõpilasest lastele rahalist tuge osutavate Eesti vastanute hulgast eraldab umbes pool kuni 300 eurot kuus. Teine pool aitab summaga, mis ületab 300 eurot. Umbes kolmandik rahalist abi osutavatest vanematest annab oma lapsele vähemalt 500 eurot kuus, ning umbes viiendik — vähemalt 1000 eurot.
Nõnda võib üliõpilasest lapse toetamine saada perele märkimisväärseks lisakuluks või investeeringuks, mida tuleks planeerida samamoodi nagu teisigi regulaarseid väljaminekuid. „Kui rahaline abi noorele kujutab endast igakuist ülekannet summas 100, 300 või 500 eurot, on see juba oluline püsikulu, mis mõjutab pere eelarvet ning võib vähendada säästmise võimalust. Seetõttu tasub kohe õppeaasta alguses arutada, milliseid kulusid katavad vanemad, milline osa jääb üliõpilase enda kanda ning kui kaua see kokkulepe kehtib,“ selgitas Rebane.
Selge kokkulepe aitab vältida olukorda, kus üliõpilase toetamine sõltub igakuistest palvetest või vanemate hetkevõimalustest. Kui summa ja selle otstarve on kokku lepitud, saab noor inimene paremini oma finantsseisu planeerida. „Üliõpilane on sageli esimest korda olukorras, kus ta peab iseseisvalt otsustama, kuidas jagada oma ühe kuu eelarvet. Vanemate rahaline abi võib olla vajalik, kuid mitte vähem oluline pole see, et noor õpiks tegema valikuid eraldatud summa piires,“ märkida Rebane.
Nende jaoks, kelle lapsed veel kõrgkoolis ei õpi, on kasulik alustada raha kogumist nende kõrghariduse jaoks aegsasti. „Eriti oluline on alustada aegsasti kogumist ja investeerimist laste tulevikku siis, kui peres on mitu umbes üheealist last. Sellisel juhul saavad vanemad toetada üliõpilasi ilma teiste kulutuste arvelt rangelt kokku hoidmata,“ ütles Rebane.
Toetus — see ei ole alati rahaülekanne
Üliõpilase toetamine võib võtta väga erinevaid vorme. Mõnes peres kantakse lapsele igakuiselt üle kindel summa, teistes aidatakse konkreetsete kuludega, näiteks eluaseme või toiduainete eest. Mõnel juhul elab noor inimene kodus ja rahaline abi seisneb selles, et vanemad katavad suurema osa tema igapäevastest kuludest.
„Oluline on, et peres oleksid need kokkulepped selgelt läbi räägitud. Kui vanemad maksavad üüri, aitavad toidukuludega või eraldavad kindla summa kuus, peab noor teadma, milliseid kulusid see abi katab ja mille eest tuleb tal endal vastutada. Nii kujuneb parem arusaam nii vanemate võimalustest kui ka isiklikust eelarvest,“ ütles Rebane.
