Möödunud nädalal sai kindlustusselts ERGO Baltimaades umbes 1300 teadet tormikahjude kohta. 97% neist laekus Lätist ja Leedust, teatab BNS.
Kui Eesti pääses võrdlemisi kergelt, siis Lätis võivad kindlustusandja hinnangul väljamaksed ulatuda kuni 3 miljoni euroni ning Leedus 1,5–2 miljoni euroni.
Stiihia tabas kõige rängemalt Lätit ja Leedut, kus tuul ja murdunud puud kahjustasid hooneid ning sõidukeid. Elektrikatkestused häirisid samuti mitmete ettevõtete tööd.
Kahjuavaldusi laekub jätkuvalt. Tänase seisuga on ERGO Lätis registreerinud üle 250 ning Leedus umbes 1000 kindlustusjuhtumi. Eestis osutusid tagajärjed märgatavalt vähem tõsiseks: laekus 43 kahjuteadet kogusummas umbes 62 000 eurot.
«Eestis oli suurem osa kahjudest seotud rankade sadudega, mis tõid kaasa lekkeid hoonetes. Erinevalt Lätist ja Leedust oli tugeva tuule ja murdunud puude tekitatud kahjustusi vähem. Enim said kannatada Lääne-Eesti ja saared,» rääkis ERGO Eesti kahjukäsitluse osakonna juht Katerina Lepvalts.
Lätis moodustavad umbes 80% registreeritud juhtumitest varakahjud, mis on tingitud puude ja okste kukkumisest või tugevatest tuulepuhangutest. Kannatada said hooned, katused, aiad ja muu vara. Üleujutusjuhtumeid paduvihmade tõttu oli võrdlemisi vähem.
Lepvaltsi sõnul on tänavu märgatav ka see, et inimesed on hakanud sagedamini kindlustama aedades ja hoovides olevat vara – näiteks batuute ja tünnisaunasid, mis saavad varasemate tormide ajal sageli kannatada.
Stiihia murdis hulgaliselt puid, eriti mände ja kaski, mistõttu olid hoonete ja autode kahjustused mõnel juhul väga tõsised. Nii on Lätis registreeritud suurim kaskokahju seotud puu kukkumisega autole ning seda hinnatakse 60 000 eurole. Masin on saanud nii raskelt vigastada, me see tuleb tõenäoliselt maha kanda. ERGO on riigis registreerinud vähemalt kolm sellist juhtumit.
Suurim varakahju on seotud eramajaga, millelt torm viis katuse. Seda hinnatakse 50 000 eurole.
Praegu on Balti riikides kõige rohkem avaldusi laekunud kaskokindlustuse raames. Kindlustusandja ootab aga uusi teateid varakahjude kohta keerulisemate juhtumite puhul, mille hindamine võtab rohkem aega. Eelseisval nädalal on võimalik ka teine pöördumiste laine, kuna paljud omanikud said oma suvilad ja maakodud üle vaadata alles nädalavahetusel.
Lätis ja Leedust on registreeritud ka juhtumeid, kus elektrikatkestuste tõttu rivist väljusid kaupluste ja apteekide külmutusseadmed. Tulemusena riknevad toiduained ja ravimid, mis tõi ettevõtetele kaasa täiendavaid kahjusid.
Lisaks registreeriti Lätis üks vigastusega seotud kindlustusjuhtum: inimene sai kannatada tormi ajal kukkudes.
«Ets avalduse läbivaatamine ja hüvitise väljamaksmine toimuks võimalikult kiiresti, soovitame klientidel lisada kahjustuste fotod ja võimalusel ka kulude eeldatava hinnangu. Mida täpsem ja täielikum on esitatud teave, seda kiiremini saab kahju hinnata,»
rõhutas Lepvalts.
Tema sõnul muutub loodusõnnetuste mõju viimastel aastatel üha märgatavamaks. Kuigi möödunud aasta oli Baltimaades tugevate tormide ja muude ekstreemsete ilmastikunähtuste poolest võrdlemisi rahuliku ilmega, kasvab pikemas perspektiivis nendega seotud kindlustusjuhtumite arv ja ulatus.
«Seetõttu tasub inimestel kontrollida, kas nende kindlustuskaitse vastab tänastele riskidele. Loodusõnnetuste tekitatud kahju kuulub reeglina põhikaitse sisse nii kodukindlustuse kui ka kasko puhul,» lisas Lepvalts.
