Kui kõrgkoolide praktikantidega on rahul peaaegu kõik neile praktikakohti pakkuvad Eesti tööstusettevõtted, siis kutseõppeasutuste õppuritega on rahulolematud 38% tööandjatest. Seejuures kavatseb 6% ettevõtetest selliste praktikantide vastuvõtmisest üldse loobuda. Seda näitavad Eesti Masinatööstuse Liidu uue uuringu tulemused, mis viitavad vajadusele kiirendada kutseharidusreformi, edastab BNS.
Liidu tegevjuhi Andri Harani sõnul näitas septembris organisatsiooni liikmete seas läbi viidud küsitlus olulist erinevust ülikoolide üliõpilaste ja kutsekoolide õppurite ettevalmistuse hinnangutes.
„Kutsekoolide õppureid praktikale võtnud ettevõtete seas on 62% nende ettevalmistusega rahul või pigem rahul, kuid 38% ei ole. Võrdluseks: kõrghariduse puhul rahulolematuid praktiliselt pole. See tunnistab, et kõrgkoolides muuhulgas riigi survel läbi viidud reformid on andnud tulemusi: tehniline kõrgharidus vastab Eesti masinatööstuse vajadustele. Kutsehariduse moderniseerimine on aga veel kaugeil lõpulejõudmisest,“ märkis Haran.
Tema hinnangul tuleb kutsehariduse hädavajalikku rahastuse suurendamist suunata eelkõige õpetajate koolitamisse ning õppeseadmete uuendamisse.
Haran hoiatas, et olukord võib halveneda. Kui viimase 12 kuu jooksul võttis kutsekoolidest praktikante vastu 81% küsitletud ettevõtetest, siis järgmise 12 kuu jooksul plaanib seda teha vaid 75%.
„Oleks väga ohtlik, kui Eesti töösturid lööksid käega ega otsiks enam kvalifitseeritud töötajaid meie kutsekoolide lõpetajate seast. Hiljem oleks sellist koostööd väga raske taastada,“ rõhutas ta.
Sammal ajal kasvab nende ettevõtete osakaal, kes plaanivad praktikale võtta kõrgkoolide üliõpilasi. Järgmise aasta jooksul kavatseb seda teha 69% vastanutest – kuus protsendipunkti rohkem kui varem.
Harani arvates võib see kaudselt tunnistada lisandväärtuse kasvu Eesti tööstuses, kuna keerukam tootmine nõuab suurema hulga spetsialistide, sealhulgas inseneride kaasamist.
Uuringu kohaselt hindavad ettevõtted kõrgkoolidest kõige kõrgemalt Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli praktikantide ettevalmistust. Kutseõppeasutuste seast mainiti kõige sagedamini Techno TLN-i ja VOCO-t.
Kuid samad kaks kutsekooli nimetati ka nende asutuste seas, mille praktikantide ettevalmistusega olid tööandjad kõige vähem rahul. Kõrgkoolide puhul jagunesid hinnangud ühtlasemalt.
„See näitab samuti, et hariduse tööturu vajadustele vastavusele suunatud reformid on kõrghariduses kaugemale jõudnud. Kutsehariduses on õppurite tase, otse öeldes, väga ebaühtlane: leidub nii suurepäraseid kui ka nõrku praktikante,“ selgitas Haran.
Ühtlasi tõi uuring välja puudusi ka ettevõtete endi töös.
Enamik praktikante vastu võtnud ettevõtetest pakkus kohta vaid ühele või kahele õppurile. Vaid 6% vastanutest võttis aasta jooksul vastu vähemalt kümme inimest.
„See tunnistab, et praktikantide kaasamine ja koostöö õppeasutustega ei ole veel kaugeltki kõigis ettevõtetes süsteemselt korraldatud ega ettevõtte põhitegevusse integreeritud. Seetõttu on reformide jätkamine vajalik mõlemalt poolt,“ lõpetas Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht.
