Ukraina on valmis kaaluma relvarahu kehtestamist praegusel rindejoonel, kui see lõpetab sõja, vahendas portaal Unian The Telegraphi, kuid see on võimalik ainult siis, kui Venemaa võimu ühegi okupeeritud ala üle rahvusvaheliselt ei tunnustata, kirjutab BNS.
“Seda seetõttu, et riigi põhiseadus ei luba presidendil ega parlamendil muuta ühepoolselt riigi ala ega sallida selle ala terviklikkuse rikkumist,” kirjutab väljaanne.
Samas märgib The Telegraph, et Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi tunnistas okupeeritud alade jõuga vabastamise võimatust. Väljaande andmetel usub president, et selleks tuleb otsida diplomaatilisi võimalusi.
“Ainult veerand ukrainlastest soovib Venemaaga lõpuni võidelda, selgub neljapäeval avaldatud Gallupi küsitlusest, mis näitab avalikkuse usu järsku vähenemist võidu saavutamisse,” märgiti artiklis.
Poola väljaanne Onet teatas ennist, et väidetavalt edastas USA presidendi eriesindaja Steve Witkoff Vladimir Putinile kohtumisel plaani, mis sisaldas relvarahukokkulepet, mitte rahu Ukrainas, Venemaa vallutuste de facto tunnustamisega lükatakse selle küsimuse otsustamine edasi “49 või 99 aastaks”; enamiku Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ning kaugemas vaates energiakoostööd, st Vene gaasi ja nafta impordi taastamist.
Oneti sõnul ei kätke ettepanek NATO mittelaienemise tagatist ega lubadust lõpetada Kiievi sõjaline toetamine. Samas kirjutas WSJ, et Putin võib kohtumisel Trumpiga esitada plaani, mille kohaselt tunnustataks ametlikult Venemaa kontrolli okupeeritud Ukraina ala üle vastutasuks Vene väe väljaviimisele Ukraina teistest piirkondadest. Kokkulepet otsiv Trump võib kutsuda Ukrainat ja tema liitlasi üles selle ettepanekuga leppima.
