Välisminister Margus Tsahkna pidas teisipäeval riigikogus Eesti välispoliitika aastakõne, märkides muuhulgas, et Eesti eesmärk on rahu Ukrainas, kuid mitte Müncheni või Jalta variandis, kirjutab BNS.
Kõnes rõhutas Tsahkna, et praegu, 2026. aastal ei räägita enam ajastu lõpu hõngust, vaid ajastu lõpust. „Sellest, et varem kehtinud reeglid, kokkulepped ja tavad ei pruugi enam kehtida; et vana on läinud, kuid uus – selle asemele tulev – on veel ähmane.“
Välisminister sõnas, et Eesti välispoliitika eesmärk on vabadus ning Eesti vabaduse hoidmiseks tuleb kujundada seda soosiv rahvusvaheline keskkond. „Me tahame selliseid rahvusvahelise elu reegleid, mis aitaks Eesti vabadust hoida.“
Tsahkna kinnitas, et Eesti jätkab Ukraina sõjalist abistamist, poliitilist toetamist, humanitaarabi andmist ning ülesehitustööd. 2027. aastal korraldab Eesti Tallinnas Ukraina ülesehituskonverentsi. „Ärgem arvakem, et aitame Ukrainat vaid Ukraina pärast – me teeme seda eelkõige Eesti pärast,“ ütles ta ja lisas, et Eesti eesmärk on rahu Ukrainas, kuid mitte Müncheni või Jalta variandis, vaid õiglane ja püsiv rahu. „Selleni on võimalik jõuda ainult siis, kui suureneb toetus ohvrile ja kasvab surve agressorile.“
„Eesti töötab selle nimel, et tõsta agressiooni hinda Venemaale uute sanktsioonidega ning tõkestada sanktsioonidest kõrvalehiilimist, sealhulgas on meie eesmärk kehtestada täielik mereteenuste keeld Venemaa naftat vedavatele laevadele,“ ütles Tsahkna ja kutsus ELi liikmesriike üles sulgema Euroopa uksed Venemaa agressioonisõjas osalenud isikute ees ning lisama nad Schengeni musta nimekirja. „Me ei taha näha tänaseid roimareid homsete turistidena oma tänavail,“ ütles ta.
Tsahkna tõi esile, et julgeolek ja vabadus sõltuvad ka ühendustest, strateegilisest majandusvastupidavusest ning tehnoloogia arengust. Ta rõhutas kriitiliste toormete, taristuühenduste ja tehisaru reeglite kujundamise tähtsust, märkides, et tehnoloogiahaldus on tänases maailmas üha enam julgeolekuküsimus.
Kõne lõpetuseks rõhutas Tsahkna Eesti selge ja järjekindla sõnumi olulisust: „Oma juttu peame rääkima ise. Vastasel juhul jääb see lihtsalt rääkimata. Seda ei saa me endale lubada.“
