Euroliidu uus tehisintellekti määrus toob ettevõtetele ja asutustele kaasa kohustuse hinnata, kuidas nende kasutatavad tehisintellektisüsteemid võivad mõjutada inimeste põhiõigusi, teatas Eesti Inimõiguste Keskus. Sellest kirjutab BNS.
Tehisintellekti regulatsioon ei piirdu inimõiguste keskuse sõnul enam üksnes andmekaitse küsimustega, vaid puudutab järjest enam ka diskrimineerimise vältimist, eraelu puutumatust ja sõnavabaduse kaitset. Keskuse hinnangul peavad suure riskiga tehisintellektisüsteemide kasutajad tulevikus hindama muu hulgas seda, kas kasutatav tehnoloogia võib kaasa tuua inimeste ebavõrdset kohtlemist või muid põhiõiguste rikkumisi.
Sel teemal korraldab inimõiguste keskus järgmisel nädalal Tallinnas seminari „Tehisintellekt juristi laual“, kus arutatakse Euroopa Liidu tehisintellekti määruse, isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) ja põhiõigustele avalduva mõju hindamise praktilisi küsimusi.
Seminaril tutvustatakse ka rahvusvahelises koostöös välja töötatud kontrollnimekirja, mille eesmärk on aidata juristidel ja organisatsioonidel hinnata, kas põhiõigustega seotud kohustused on täidetud ning kuidas võimalikke riske maandada.
Ettekannetega esinevad Telia Eesti analüütika, tehisintellekti ja infovarade juht Erki Pogoretski ning vandeadvokaat Anne Veerpalu advokaadibüroost Tech x Legal.
Tasuta seminar toimub 27. mail Tallinnas Viru väljakul ning on osa rahvusvahelisest projektist „Võrdsete võimaluste ja põhiõiguste kaitse tehisintellekti kureeritud keskkonnas“.
