Siseministeerium toetab justiits- ja digiministeeriumi inimeste e-postkastide ja nutiseadmete andmete tõendina kogumist käsitleva eelnõu väljatöötamiskavatsust, ütleb BNS.
“Selleks, et vältida tõendite lubamatut kogumist, tuleb kirjutada seadusesse ühemõtteliselt selged Euroopa Kohtu praktikast tõukuvad põhimõtted. Eraeluliste andmete ja privaatsuse kaitseks teeb Siseministeerium ettepaneku luua eriregulatsioon digitaalse andmekandja sisu vaatlemiseks,” ütles siseminister Igor Taro pressiesindaja vahendusel BNS-ile laupäeva hommikul edastatud teates.
Tema sõnul on kaasaegse nutiseadme sisu vaatamisel ulatuslik eraelu riive pigem reegel kui erand, sest nutiseade sisaldab pea alati inimese suhtlust, dokumente, fotosid, kontakte, liikumisandmeid ja muud teavet, mis annab tema eraelust väga tervikliku pildi.
“Selle vaatamisega kaasnev riive on võrreldav eluruumi läbiotsimise või kõnede pealtkuulamisega, mille puhul on Eesti õigus juba pikka aega nõudnud üldreeglina sõltumatu osapoole ehk kohtu luba. Seetõttu on siseministeeriumi ettepanek lähtuda ka digitaalse andmekandja sisu vaatlemisel kriminaalmenetluse seadustikus läbiotsimisele kehtivatest põhimõtetest ja allutada see üldjuhul kohtu kontrollile,” kinnitas Taro.
Seejuures peab ta oluliseks eristada andmekandja äravõtmist ja andmete kopeerimist nende sisuga tutvumisest.
“Digitaalse andmekandja äravõtmine ja selle sisust koopia tegemine peab ka edaspidi jääma uurimisasutuse otsustada, sest ainult nii saab tagada tõendite säilimise. Kohtu kontrolli üldreegel peaks puudutama aga seda, kui uurimisasutus asub seadmes sisalduvaid andmeid läbi vaatama,” märkis siseminister.
Samuti on tema sõnul oluline säilitada võimalus tutvuda andmekandja sisuga inimese teadliku ja vabatahtliku nõusoleku korral: “See ei asendaks kohtu loa üldreeglit, vaid võimaldaks inimesel omal soovil näidata konkreetset vestlust, dokumenti, fotot või muud teavet, näiteks kahtlustuse ümberlükkamiseks.”
Siseministeeriumi tagasisides justiits- ja digiministeeriumile on rõhutatud, et arvestada tuleb tehnilise ja menetlusliku tegelikkusega. See puudutab andmete osalise kopeerimise ja eelfiltreerimise ettepanekuid.
“Nõustume täielikult, et ideaalis võiks seadmest võtta välja ainult need andmed, mis on konkreetses menetluses vajalikud. Ent ei ole võimalik nutiseadet osadena kopeerida või selle sisu filtreerida nii, et juba enne andmetega tutvumist oleks teada, milline osa on menetluses vajalik ja milline mitte,” märkis Taro.
Justiits- ja digiministeeriumi valmistab ette e-postkastide ja nutiseadmete andmete tõendina kogumist käsitleva eelnõu väljatöötamiskavatsust (VTK) ning küsis selle kohta ka siseministeeriumi arvamust.
VTK käsitleb e-postkastides ja nutiseadmetes sisalduvate andmete tõendina kogumist süüteomenetluses ning toetab eesmärki luua elektrooniliste tõendite kogumiseks selgem õiguslik raamistik. Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on tõendite lubamatu kogumise vältimiseks sätestada Euroopa Kohtu praktikast tulenevad põhimõtted seaduses üheselt arusaadavalt.
