Seim võttis neljapäeval lõplikul lugemisel vastu seaduse, mis näeb ette riigi võimaliku osalemise Läti riikliku lennufirma “airBaltic” finantsstabiliseerimises, sealhulgas võimaliku osalemise “airBaltic-i” vahefinantseerimise võlakirjade ostmises kuni 30 miljoni euro ulatuses, samuti olemasolevate võlakirjade kapitaliseerimise 50 miljoni euro ulatuses, teatab BNS.
Seaduse poolt hääletas 54 saadikut, vastu oli 21 saadikut ja üks saadik hoidus hääletamisest. Seadust toetasid koalitsioonierakondade — “Uue Ühtsuse”, “Ühendnimekirja” ja Rahvusliku Liidu — saadikud, samuti opositsioonis olevad “Progressiivsed” ja mitu fraktsioonitut saadikut.
Eelnõu vastu hääletasid Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) saadikud ning mitu fraktsioonitut parlamendiliiget. Omakorda ZZS-i saadik Juris Jakovins hoidus hääletamisel. Hääletusel ei osalenud seitse saadikut, sealhulgas kõik kohalviibinud erakonna “Läti esikohale” saadikud.
Seadus vaadati läbi ja võeti vastu kiirendatud korras.
Pretensioone seaduse suhtes väljendas koalitsiooni kuuluv ZZS, kes esitas seadusele oma ettepanekud, kuid enamik saadikuid lükkas peaaegu kõik ettepanekud tagasi.
ZZS esitas teiseks lugemiseks ettepanekud, et jätta “airBaltic-i” finantsstabiliseerimise meetmete seaduseelnõust välja riigi võimalus osta lennufirma uuesti emiteeritud võlakirju kuni 30 miljoni euro ulatuses.
Samuti kutsus ZZS üles eemaldama seaduseelnõu normi, mis võimaldaks riigil osaleda “airBaltic-i” vahefinantseerimise tagamises, ostes ettevõtte uuesti emiteeritud võlakirju kuni 30 miljoni euro ulatuses. Kehtivas redaktsioonis on see üks neljast võimalusest, mida valitsus saaks lennufirma finantsstabiliseerimise protsessis kasutada.
Ühtlasi tegi ZZS ettepaneku jätta täielikult välja ka seaduseelnõu 3. artikkel, milles on sätestatud riigi osalemise kord nimetatud vahefinantseerimises. See artikkel näeb ette, et rahandusminister võiks riigi nimel osta “airBaltic-i” uuesti emiteeritud võlakirju, omakorda transpordiministeerium valmistaks ette tehinguks vajalikud finants-, õiguslikud ja muud hinnangud.
ZZS selgitas, et nende ettepanekud ei näinud ette loobumist teistest seaduseelnõusse kaasatud võimalustest, näiteks riigilaenu tagasimaksmise tähtaja pikendamisest, laenu kapitaliseerimisest või riigile juba kuuluvate airBaltic-i võlakirjade nõuete ümberkujundamisest. Kuid need välistaksid võimaluse anda ettevõttele täiendavat finantseerimist riigi poolt uute võlakirjade ostmise kaudu ja määraksid samal ajal peaministri poliitiliselt vastutavaks ametiisikuks kogu finantsstabiliseerimise protsessi koordineerimise eest.
Seimi enamus toetas ZZS-i ettepanekut, mis näeb ette, et peaminister vastutab “airBaltic-i” finantsstabiliseerimise meetmete koordineerimise eest Ministrite Kabinetis ja tagab kaasatud ministeeriumide koostöö vastavalt Ministrite Kabineti korra seadusele.
Vastuvõetud seadus näeb ette valitsusele volituste delegeerimise riigi võimalikuks osalemiseks “airBaltic-i” vahefinantseerimise võlakirjade ostmisel kuni 30 miljoni euro ulatuses, osaledes samal ajal eraisikutest investoritega ja identsetel tingimustel. Ministrite Kabinet saab teha eraldiseisva otsuse võlakirjade ostmise kohta, kui see osutub vajalikuks.
Samuti on ette nähtud viia läbi riigilaenust ja riigile juba kuuluvatest võlakirjadest tulenevate nõuete kapitaliseerimine ettevõfte põhikapitali. See tähendab, et riigile kuuluvaid võlakirju 50 miljoni euro ulatuses ja ülejäänud laenusummat rohkem kui 18 miljoni euro suuruses summas saab ümber kujundada “airBaltic-i” kapitaliosakuteks.
Ette on nähtud ka 30 miljoni euro suuruse riigilaenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine augusti lõpust selle aasta lõpuni. “airBaltic” tasus kuni 24. juulini riigilaenu põhiosa ja lepinguga ette nähtud intressimaksed kogusummas 12,9 miljonit eurot.
“airBaltic-i” võlakirjaomanikud toetasid sel nädalal kahe lähima intressimakse kapitaliseerimist võlakirjade järgi, samuti rida muid meetmeid, mis annavad lennufirmale täiendavat paindlikkust ettevõtte läbivaadatud äriplaani elluviimisel.
Võlakirjaomanikud toetasid selle aasta 14. augustil ja 14. novembril teostamisele kuulunud intressimaksete arvamist võlakirjade põhisumma hulka, mitte nende väljamaksmist rahalises vormis. Samuti võeti vastu otsus ajutise vabastamise kohta minimaalse likviidsuse nõuetest kuni 2026. aasta novembrini.
On kindlaks määratud, et “airBaltic-i” finantsstabiliseerimiseks realiseeritakse selle seaduseelnõu raames üks või mitu meedet. Otsused meetmete elluviimise kohta võtab vastu valitsus, määrates kindlaks vastava meetme suuruse, selle elluviimise tingimused ja muud selle elluviimisega seotud sätted.
