Õhuruumirikkumised Balti riikides on lakanud, kuna Ukraina annab lööke sihtmärkide pihta sügaval Venemaal, tsiteerib BNS Leedu kaitseministrit Robertas Kaunast.
«Minu meelest on hea, et nad ei lenda meie õhuruumi. Sest hoolimata sellest, et Ukrainal on õigus end kaitsta ja ta teeb seda edukalt, jäävad meie õhuruum ja meie kodanike turvalisus meie jaoks peamiseks prioriteediks. Kuid tõenäoliselt on see eelkõige seotud lahingutegevusega Venemaal endas, sellega, et rünnakute alla satuvad sihtmärgid, mis asuvad meie piirist eemal,» ütles Kaunas LRT raadio saates «Hommikuhääled».
Samuti kinnitas ta, et varem Leedus alla kukkunud mehitamata õhusõidukid olid Ukraina aparaadid, mida mõjutasid Venemaa raadioelektroonilise võitluse vahendid.
«Praegu on meil olemas sellised tõendid ja kinnitused, kuid see ei garanteeri, et Venemaa ei korralda võõra lipu all provokatsiooni. Ja sellest räägime samuti ning teeme koostööd nii ukrainlastega, kogudes kogu võimalikku luureinfot, kui ka NATO partneritega,» märkis minister.
Need avaldused järgnesid meedia möödunudnädalastele teadetele sellest, et Leedu sõjaväeluurel on andmeid Venemaa võimalike plaanide kohta korraldada eksitamise eesmärgil rünnakuid Balti regioonis asuvale kriitilisele infrastruktuurile, kasutades selleks vahelt lõigatud Ukraina droone.
Kaunas märkis, et Leedu tugevdab järjekindlalt oma õhuruumi seirevõimekust — olemas on radarid, võetakse kasutusele akustilised sensorsüsteemid, kaamerad piiril ja muud tuvastusvahendid —, kuid need objektid ei toimi veel ühtse süsteemina.
«Sügisel toimuvad lisahanked, moodustame õhutõrjepolgu (ÕT), samuti teatasime, et kaalume koostöövõimalust eeskätt Lõuna-Koreaga, et saada meile vajalikud süsteemid kiiremini kätte,» ütles kaitseminister.
«Ja me oleme juba sisse seadnud kommunikatsiooni ning suhtluse Leedu ettevõtlusega, et kaasata neid Leedus ühtse, sealhulgas tehisintellektil põhineva tuvastussüsteemi loomisse, millega liidaksime kineetilised võimsused,» lisas ta.
Nagu agentuur BNS varem teatas, hoiatas Venemaa aprillis Balti riike suunal väidetavalt Ukrainale antud loa eest kasutada nende õhuruumi löökide andmiseks Venemaa pihta.
Leedu, Läti ja Eesti lükkasid tol ajal ühisavaldusega süüdistused tagasi, relvajõud aga nimetasid Kreeka teateid dezinformatsiooniks.
Viimastel kuudel on Venemaa tugevdanud rünnakuid Ukraina pealinnale raskesti vahelt lõigatavate ballistiliste rakettidega, samal ajal kui Kiiev osutab õhutõrjevahendite nappusele.
