Soov rõdu uuendada muutub sageli konfliktide allikaks. Ühed vaidlevad korteriühistuga uue klaasimise tõttu, teised riskivad juba remonti investeeritud raha kaotamisega, kolmandad aga saavad ootamatult teada, että varem saadud load ei anna alati õigust eluaset muuta nii, nagu tundub. Millised karid võivad peituda näiliselt lihtsate lahenduste taga ja kuidas vältida kalleid vigu, selgitas «MK-Estonia».
Pärast meie ajalehes 29. juulil ilmunud artiklit «Maja miljoni eest» korterelamute renoveerimisest selgus, et lugejatel tekkis palju küsimusi ka rõdude suhtes.
Paljud korteriomanikud kahtlevad, kas tasub nõustuda raamita klaasimisega, mida KÜ soovib teha, muretsevad juba tehtud ümberplaneeringu pärast ega mõista, kas KÜ-l on õigus kõigile ühesugust lahendust peale suruda.
«MK-Estonia» kogus kokku kõige sagedamini esinevad olukorrad ja palus ekspertidel selgitada, millele tõesti tasub tähelepanu pöörata.
«Ei taha klaasitud rõdu!»
«Meie majas soovib esimees paigaldada kõikidele rõdudele ühesuguse raamita klaasimise,» muretseb meie ajalehe lugeja Sergei (57). «Kõik mu tuttavad räägivad, et need nõrgad raamid lasevad külma läbi ega kaitse praktiliselt tuule ja vihma eest. Ja konstruktsioon ise ei näe väga usaldusväärne välja. Kardan, et talvel läheb rõdul külmemaks. Praegu on paljudel raamiga klaasimine, mis kõiki rahuldab. Ei mõista, miks me peame vahetama selle, mis niigi hästi töötab, mingite kahtlaste variantide vastu ja lisaks võtma selleks veel laenu!»
Peale selle ei mõista Sergei, kas raamita süsteem on tõesti parem kui raamiga süsteem või on see pelgalt väljanägemise küsimus.
Rõduklaasimissüsteemide projekteerimise, tootmise ja paigaldusega tegeleva ettevõtte Malmerk Klaasium juhatuse liikme Henri Ristimägi sõnul esineb selliseid kartusi üsna tihti, kuid tema hinnangul pole muretsemiseks põhjust.
«Kuigi rõduklaasimine ei ole ette nähtud hoone soojustamiseks, tekib pärast selle paigaldamist täiendav kaitsekiht. Temperatuur klaasitud rõdul on talvel tavaliselt mõne kraadi võrra kõrgem kui välisõhu temperatuur, tänu millele väheneb soojusülekanne korterist otse väliskeskkonda,» selgitab spetsialist.
Ta märgib, et Soome teadusasutuste tehtud uuringud näitasid: rõdude klaasimine võib aidata vähendada hoone küttevajadust kuni 10%.
Ristimägi sõnul arutatakse praegu selliste uuringute läbiviimise võimalust ka Tallinna Tehnikaülikooliga.
Tema sõnul võrdlevad paljud korteriomanikud klaasimissüsteemi valimisel eelkõige tööde maksumust. Spetsialistid soovitavad aga vaadata mitte ainult hinda, vaid ka seda, kes süsteemi projekteerib ja kas ettevõte teostab selle hooldust aastaid pärast paigaldamist.
«Kõige odavam pakkumine ei tähenda tingimata halba toodet, kuid väga sageli peituvad madala hinna taga väiksem projekteerimismaht, nõrgem inseneritugi või vähem kvaliteetne müügijärgne teenindus,» ütleb Henri Ristimägi.
Tema sõnul ei pruugi puudused ilmneda sugugi kohe.
«Rõdude projekteerimine on piisavalt spetsiifiline valdkond, kus tohutut rolli mängivad kogemused ja teadmised. Eestis on ettevõtteid, mis müüvad klaasimissüsteeme, kuid millel puudub seejuures oma inseneripädevus. Esimestel aastatel ei pruugi see kuidagi välja paista, kuid probleemid võivad tekkida hiljem – kui hoone hakkab loomulikul viisil liikuma, süsteem vajab reguleerimist või tekivad garantiijuhtumid,» selgitab spetsialist.
Veel üks küsimus, mis elanikel sageli tekib, puudutab täiendavaid vertikaalprofiile, mida mõnikord nimetatakse jäikusribideks.
«Kui jutt on täiendavatest vertikaalprofiilidest, siis vajadus nende järele võib tekkida eelkõige siis, kui klaasid on ebapiisavate mõõtmetega või konstruktsioon vajab täiendavat tugevdamist. Õigesti projekteeritud süsteemis sellist vajadust reeglina tekkima ei peaks,» märgib Ristimägi.
Pärast paigaldamist: mida elanikud sageli unustavad
Kvaliteetse süsteemi ja usaldusväärse töövõtja valimine on vaid pool võitu. Sama oluline on klaasitud rõdu õigesti kasutada. Spetsialistid märgivad, et paljud probleemid tekivad alles pärast tööde lõpetamist – ebaõige ekspluateerimise või ülemääraste ootuste tõttu.
Henri Ristimägi sõnul on üks levinumaid vigu klaasitud rõdu võtmine täisväärtusliku elutoana.
«Oluline on mõista, et rõduklaasimine ei ole hermeetiline süsteem. Selle ülesanne on kaitsta rõdu vihma, lume, tuule ja mustuse eest, kuid mitte muuta seda eluruumiks. Me ütleme sageli, et klaasimine kaitseb umbes 90% ilmastikumõjude eest. Tugeva tuule või paduvihma ajal võib väike kogus vett siiski rõdule sattuda ja see on täiesti normaalne,» selgitab spetsialist.
Sel põhjusel, lisab Ristimägi, ei tasu klaasitud rõdul hoida mööblit ja tekstiili, mis on mõeldud kasutamiseks eranditult siseruumides.
Veel üks küsimus, mis tekitab sageli muret, on kondensaadi ilmumine.
«Õigesti projekteeritud rõduklaasimine ise kondensaati ei tekitagi. Rõdusüsteemid on ventileeritavad: klaaside vahel ja profiilides on ette nähtud väikesed õhuvahed, mis tagavad loomuliku õhuvahetuse,» ütleb ta.
Spetsialisti sõnul tekib kondensaat kõige sagedamini siis, kui rõdule satub korterist soe ja niiske õhk.
«Näiteks talvel rõduukse avamisel võib temperatuuride erinevuse tõttu klaasidele tekkida kondensaat, külma ilmaga aga isegi jää. Praktikas puutume kokku ka olukordadega, kus pärast rekonstrueerimist viiakse väljatõmbeventilatsioon otse klaasitud rõdule. Sellisel juhul liigub niiske õhk pidevalt rõdule ja kondensaadi teke võimendub märgatavalt,» märgib Ristimägi.
Samuti ei soovita ta rõdude klaasimiseks kasutada tavalisi plastaknaid.
«Kuigi esmapilgul võivad need tunduda soojemad, ei ole sellised aknad ette nähtud ventileeritavate rõdude jaoks. Need piiravad loomulikku õhuvahetust, mis võib põhjustada suurenenud niiskust, hallituse teket ja rõdukonstruktsioonide kiirenenud vananemist,» hoiatab spetsialist.
Vanad lahendused – uued probleemid?
Kui Sergei alles valmistub otsust langetama, siis mõnel omanikul tekivad küsimused alles pärast seda, kui rõdu on klaasitud.
Andrei (62) paigaldas umbes aasta tagasi oma raha eest rõdule raamiga klaasid. Valis kaua töövõtjat, võrdles pakkumisi ja jäi lõpuks pidama variandil, mis teda täielikult rahuldas.
«Kuid hiljaaegu hakati koosolekul rääkima, et otsekui pole ilus, kui ühel on sellised raamid, teisel teistsugused. Peab olema justkui kõigil ühesugune!» on ta pahane.
Nüüd ei mõista Andrei, mis saab tema rõdust.
«Tuleb välja, et kulutasin alles hiljuti raha, nüüd aga pean kõik demonteerima ainult seetõttu, et maja otsustas teha rõdud ühesuguseks? Ja üldse, kas mind saab kohustada loobuma juba paigaldatud klaasimisest?» küsib ta.
Tatjanat (52) muretseb samuti olukord rõdudega.
«Kui ostsin rohkem kui 20 aastat tagasi korteri, oli lodža juba toaga ühendatud,» ütleb ta. «Ja endised omanikud kinnitasid dokumentidega näpus, et ümberplaneering tehti projekti järgi ning see oli ametlikult kooskõlastatud. Nüüd aga arutatakse meie majas rõdude rekonstrueerimist ja ma muretsen, et võivad tekkida tõsised probleemid. Mul ju pole seda seina, mis tavaliselt eraldab tuba lodžast. Kui majas otsustatakse muuta rõdud ühtse projekti järgi, mis siis saab? Tuleb välja, et pean kõik tagasi ümber tegema? Ja mida teha, kui ostsingi korteri juba sellisel kujul?»
Progressor Õigusbüroo juristi Igor Aleksini sõnul on eelkõige oluline mõista, mis täpselt kuulub eluaseme omaniku omandisse ja mis on maja ühisomand.
«Kõigepealt on vaja mõista, et korter lõpeb seinaga, mis eraldab tuba rõdust. Rõdu majas on kaasomand, nagu näiteks koridor, ja kuulub korraga kõigile omanikele,» selgitab ta.
Kui jutt on ainult uuest klaasimisest, võetakse otsus vastu ühtede reeglite järgi.
«Esimesel juhul on jutt ainult klaasimise vahetamisest konkreetse projekti järgi. Seejuures rõdude konstruktsiooni ennast ei puudutata ja rõdude olemust samuti ei muudeta. Potentsiaalselt võib lähtuda eeldusest, et konkreetset liiki klaasimise paigaldamine kõikidele rõdudele on kasulik kõikidele omanikele. Näiteks satub ruumi vähem tolmu jne. Elanike õigustatud huvidele ülemäärase kahju tekitamise üle tekkida võivate vaidluste riskide vähendamiseks tasub otsus vastu võtta kvalifitseeritud häälteenamusega. See tähendab, et otsuse poolt otsustusvõimelisel koosolekul hääletas üle poole omanikest, kellele kuulub üle poole maja kaasomandist,» selgitab jurist.
Hoopis teisiti vaadeldakse Aleksini sõnul olukorda, kui demonteeritud oli sein toa ja rõdu vahel.
«Juhul kui ühes korteris on eemaldatud sein toa ja rõdu vahel, tekib küsimus – kas kõnealune ümberplaneering oli kinnitatud kõikide omanike poolt. Sein toa ja rõdu vahel on ühine ja kuulub kõikidele omanikele, sest see on maja fassaadi osa, mis on vajalik kogu hoone normaalseks funktsioneerimiseks. Selle tõttu võib selle lammutada ainult siis, kui kõik korteriomanikud on sellega nõus. Sellise ümberplaneeringu kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega ei asenda nõuet kooskõlastada see kõikide omanikega. Juhul kui sellist kokkulepet ei ole, on seina eemaldamine ebaseaduslik,» rõhutab ta.
Aleksin lisab: «Kui näiteks uus klaasimine ei hoia ebaseaduslikult eemaldatud seinaga korteris nõuetekohaselt soojust, siis seadusest lähtuvalt ei ole KÜ kohustatud sellise omaniku huvidega arvestama. Ühistu võib nõuda eluruumi algse seisundi taastamist, sealhulgas toa ja rõdu vahelise seina taastamist.»
Rõdu ei ole panipaik
Muide, isegi kvaliteetselt tehtud rekonstrueerimine ei taga ohutust, kui elanikud kasutavad rõdu valesti. Päästeametis märgitakse, et paljud probleemid tekivad alles pärast remondi lõpetamist.
Päästeameti päästetööde osakonna nõuniku Rasmus Laari sõnul ei tekitaks klaasitud rõdu iseenesest tõsiseid takistusi päästjate tööle.
«Kui tekib vajadus inimest rõdu kaudu evakueerida, mida juhtub suhteliselt harva, ei sega klaasitud konstruktsioon seda tavaliselt. Reeglina saab aknaid avada, erakorralises olukorras aga sisse lüüa. Kuid iga täiendav takistus tähendab aja kaotust. Peale selle võib klaasitud rõdu piirata vaadet ruumi, kui päästjatel on vaja kiiresti kindlaks teha, kas sees on tulekahju või kas ruumis viibib inimene. Kui aga süttimine toimub vahetult klaasitud rõdul, ei välju suits ja põlemisproduktid kohe välja, vaid hakkavad tungima sissepoole,» selgitab ta.
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo tuleohutuskontrolli grupi juht Ants Aguraiuja pöörama tähelepanu veel ühele probleemile – omavolilistele ümbertegemistele.
«Vahel sulgevad inimesed rekonstrueerimise ajal avariiluugid, mis on ette nähtud maja algse projektiga. See võib tõsiselt raskendada inimeste evakueerimist ja päästjate tööd,» hoiatab ta.
Pärast remonti hakkavad Aguraiuja sõnul paljud kasutama rõdu täiendava panipaigana.
«Rõdudel hoitakse sageli vana mööblit, kaste, erinevaid asju, akutehnikat ja isegi turvasmullaga lillepotte. Rikkis akud võivad saada tulekahju põhjuseks, turvasmulda kukkunud koni on aga võimeline tekitama hõõgumist ja viima süttimiseni,» ütleb spetsialist.
