-
aasta sügisel uuendati pealinnas Tallinna kalmistute külastamise reegleid. Uuendused valmistasid mõnele rõõmu, teisi aga ärritasid, kuid linnavõimudega on nagu ilmaga — ei vaidle. Siiski ei ole möödunud olulistest muudatustest aastatki, kui osa uuendustest otsustati ümber vaadata. Mida tuleb teada oma lähedaste haudu külastades pärast 2026. aasta 1. septembrit, selgitas „MK-Estonia“.
Alates 2025. aasta 1. augustist ei olnud linnavõimude otsusel kalmistule autoga sisenemiseks enam loa taotlemine vajalik. Sissesõit lubati kõigile valgel ajal, kuid tingimusel, et sõiduk ei häiri külastajaid, matuserongkäike ega personali tööd ning on pargitud vaid selleks ettenähtud kohtadesse.
Kuid juba aasta hiljem otsustas linn autoliikluse kontrolli juurde tagasi pöörduda.
Põhjuseks said möödunudaastase leevenduse tagajärjed. Kalmistuid haldava asutuse Kadrioru Park hinnangul suurenes autode arv sise-teedel ligikaudu kahekordseks. Autosid hakati jätma teepervedele, muruplatsidele ja haudade juurde, need takistasid teiste sõidukite möödasõitu ning üksikutel juhtudel segasid isegi matuserongkäikude liikumist. Sagedamaks muutusid ka juhud, kui kalmistu territooriumi kasutati lihtsalt läbisõiduks.
Nii tulebki alates 2026. aasta 1. septembrist mootorsõidukiga kalmistule sisenemine eelnevalt registreerida. Ehk täielikku tagasipöördumist varasema lubade süsteemi juurde ei toimu, kuid ka lihtsalt autoga ilma eelneva registreerimiseta kohale sõita enam ei saa.
Teine oluline muudatus puudutab plastikut. Reeglitest eemaldatakse üldine plastmaterjalide ja imitatsioonilahenduste keeld. Teisisõnu ei peeta kujunduselementi enam keelatuks üksnes seepärast, et see on valmistatud plastikust või muust tehismaterjalist. See ei tähenda aga täielikku vabadust haua kujundamisel: endiselt tuleb järgida konkreetse kalmistu ja kvartali nõudeid ning hauatähiste paigaldamine, platsi katmine ja haljastamine tuleb eelnevalt halduriga kooskõlastada.
Reegleid on parem mitte rikkuda
Kuidas aga hakkab praktikas toimima autode eelregistreerimise kord kalmistule sisenemiseks, millised erandid on ette nähtud ning mis ootab neid, kes kehtestatud reegleid teadlikult rikuvad?
Tallinna Keskkonna- ja Komunaalameti esindaja Kadri Karnau selgitab: „Registreerimisnõue kehtib Pärnamäe, Liiva, Rahumäe, Metsakalmistu ja Siselinna kalmistutel. Pirita ja Hiiu-Rahu kalmistutele ei ole tavakülastajatel mootorsõidukiga sisenemine lubatud. Siselinna kalmistu puhul kehtib täiendav piirang: autoga tohib sinna sõita vaid tööpäeviti kella 9–16.“
Sissesõidu saab registreerida kolmel viisil: veebilehe kalmistud.ee kaudu, telefoni teel kalmistu halduri juures või otse kalmistu kontoris, kus seda teeb töötaja.
„Tuleb märkida oma e-post, valida kalmistu, märkida kaardil konkreetne rauaplats ja sisestada auto riiklik registreerimisnumber. Sealjuures saab selle eest hoolitseda kasvõi külastuspäeval,“ ütleb spetsialist. „Jutt käib vaid sissesõidu registreerimisest — mingit eelnevat läbivaatamise protseduuri ega kinnituse ootamist vaja ei ole.“
Tema sõnul on eesmärk teha registreerimine võimalikult lihtsaks ja mugavaks ning pakkuda külastajatele mitmeid variante.
Üldiselt laieneb nõue kõigile tavakülastajatele, kes soovivad kalmistu territooriumile mootorsõidukiga sisse sõita. Siiski on ette nähtud ka erandid.
Matuserongkäikudes osalejatel sissesõitu registreerida vaja ei ole. Sellest on vabastatud ka need, kes osutavad kalmistul halduriga eelnevalt kooskõlastatud teenuseid.
Mis puudutab eakaid ja liikumiserivajadusega inimesi, siis eraldi üldist erandit ametniku vastuses ei ole. Infot teiste võimalike erandite kohta saab vajadusel konkreetse kalmistu haldurilt.
„Registreerimise eesmärk ei ole piirata eakate või väheliikuvate inimeste pääsu matmispaikade juurde, vaid tagada parem kontroll kalmistu territooriumil liikuvate sõidukite üle ja vähendada põhjendamatut autoliiklust,“ selgitab Karnau.
Parkimine ja kaunistused
Ameti andmetel on viimaste aastate sagedasemate rikkumiste seas hauaplatside kujundusnõuete eiramine ja kehtivatele reeglitele mittevastavate materjalide kasutamine.
Probleeme tekib ka autodega: juhid pargivad selleks mitteettenähtud kohtadesse, sõidavad haljasaladele ning mõnikord jätavad sõidukid nii, et need segavad teisi külastajaid või matuserongkäike.
Külastajad pöörduvad kalmistuhaldurite poole kõige sagedamini küsimustega hauaplatside kasutamise, matuste korraldamise, territooriumil liikumise, autoga juurdepääsu võimaluste ja haudade hooldamise kohta.
Samuti täpsustavad külastajad, milliseid lubasid neil vaja läheb ning kuidas üht või teist toimingut vormistada.
Pärast hauaplatside kujundamise põhimõtete kehtestamist on tekkinud rohkem küsimusi selle kohta, millised piirded, katted, taimed ja hauatähised on lubatud ning millistel juhtudel tuleb projekt eelnevalt kalmistu halduriga kooskõlastada.
Sealjuures ei plaanita hauaplatsi kasutusõiguse vormistamise korda veel lihtsustada, ehkki seda on keerukuse tõttu korduvalt kritiseeritud. Praegused muudatused puudutavad eelkõige mootortranspordi sissesõidu korraldamist ja reeglite üksikute sätete täpsustamist.
Ametis ei välistata siiski, et selle küsimuse juurde võidakse tagasi tulla: kui praktika näitab täiendavate muudatuste vajalikkust, vaadatakse need edaspidi läbi.
Kadri Karnau sõnul ei ole uue korra eesmärk aga rikkujate karistamine, vaid eelkõige liikluse korrastamine kalmistutel. Peamine rõhk asetatakse külastajate teavitamisele ja rikkumiste ennetamisele.
„Oluline on lahendada probleeme koostöös hauaplatside kasutajate ja külastajatega ning ennetada rikkumisi arusaadava info pakkumise abil,“ märkis Karnau.
See ei tähenda aga, et nõuete teadlik eiramine jääks tagajärgedeta. Kui inimene rikub reegleid tahtlikult, on kalmistu halduril õigus rikkumine fikseerida ning vajadusel edastada materjalid Tallinna Munitsipaalpolitseile edasiseks menetluseks. Ehkki reegleid on muudetud, jääb enamik senini kehtinud põhimõtetest endiseks. Reeglite eesmärk on tagada Tallinna kalmistute säilimine heakorrastatud, väärika ja rahuliku keskkonnana, kus arvestatakse nii vajadust mälestada lahkunuid kui ka külastajate vajadusi.
Uuendustest lubatakse linnakodanikke teavitada aegsasti. Enne muudatuste jõustumist ilmub vastav info Tallinna veebilehele, portaali www.kalmistud.ee ning Keskkonna- ja Kommunaalameti kodulehele.
„Uut korda selgitatakse ka suhtlusvõrgustikes, linnaosalehtedes ja pressiteates. Infoteated paigaldatakse ka otse kalmistutele, et külastajad saaksid reeglitega tutvuda enne nende jõustumist,“ selgitab Karnau.
Parem või halvem?
Plastdekoori, sealhulgas päikesepatareidega valgustite keeld tekitas omal ajal palju vaidlusi. Kahetiselt võeti vastu ka luba sõita isikliku transpordiga vabalt kalmistualleedel. Ühelt poolt — vähem bürokraatiat ja rohkem vabadust, teiselt poolt — rohkem autosid, suurem liiklusõnnetuste ja haudade kahjustamise risk.
„Olen selles valdkonnas töötanud juba üle 25 aasta ning selle aja jooksul näinud väga erinevaid reegleid ja erinevaid lähenemisi kalmistute administratsioonide poolt. Meie ettevõte on töötanud ja töötab edasi. Kuid möödunud aastal toimunud muudatuste mõju tundsime me väga tugevalt,“ jagab looduskivi meister ja ettevõtte Hauapiirded OÜ asutaja Vladimir Limarev.
Ta selgitab: „Kui ametlikult lubati kõigile vaba sissesõit kalmistutele, suurenes autode vool väga tugevalt. Käime eri kalmistutel peaaegu iga päev ning juba kuu-paari pärast nägime, kui palju rohkem tekkis kahjustatud piirdeid, eriti neid, mis asuvad nurkades. Teed kalmistutel on kitsad ning kaugeleki kõik juhid ei oska õigesti pöörata, oma auto gabariite arvestada ja vastutuleva sõidukiga mööduda. Tulemusena osutusid paljud nurgapiirded purustatuks — neile sõideti lihtsalt autodega peale.“
Plastdekoori keeldu, sealhulgas küünaldega seotud piiranguid, nimetab Limarev absurdseks.
„Alles hiljuti nägin ma isiklikult, kuidas Metsakalmistul, sektoris, kuhu on maetud presidendid, põles tavaline päris küünal. See vajus kaldu ja kukkus ning lähedal asuvad põõsad süttisid. Mets oli väga kuiv,“ räägib ta. „Tuleb välja, et tavaline küünal võib teatud asjaoludel kujutada hoopis suuremat ohtu kui patareidega valgusti. Muidugi ei ole see igapäevane juhtum, kuid ka selline asi on võimalik.“
Ta märgib ära ka piirangud mälestusmärkide mõõtmetele: „Näiteks soovivad inimesed paigaldada suure pere-mälestusmärgi, märkida nelja-viie inimese nimed ning jätta ruumi järgmisele põlvkonnale. Kuid neile öeldakse, et suurt mälestusmärki panna ei tohi, võib ainult väikese. Need piirangud püsivad seniajani.“
Peamine probleem on tema seisukohalt aga seotud nõuete karmistamisega materjalidele, millest on lubatud piirdeid ja mälestusmärke valmistada ning paigaldada.
„Kõige rohkem puudutas nii meid kui ka meie kliente just nõuete karmistamine piirete ja mälestusmärkide valmistamise materjalidele. Inimesed ei soovi paigaldada paekivist piirdeid, sest see on üsna nõrk materjal, mõne aasta pärast tuleb see välja vahetada. Nad ütlevad: „Siis ei tee praegu üldse midagi. Ootame, kuni võetakse vastu mõistlikum otsus,““ selgitab Limarev. „Tekib terve ahel: klient ei kulutanud raha, meistrid ei saanud tööd, meie ei teeninud ning riik jäi ilma maksudest. Tundsime seda väga tugevalt, eriti kevadel, kui uusi reegleid hakati reaalselt kohaldama.“
Ta tõi näiteks Siselinna kalmistu, kus on palju hooldamata, mittevastavas seisukorras haudu, ning kus igaüks, kes soovib haua korda teha, põrkub mitmete keeldude vastu.
„Inimene soovib näiteks teha ilusa kujunduse graniidist, panna kõrge mälestusmärgi, mingi monumendi, mis jääb kalmistu ning võib-olla ka linna ajalukku. Vastuseks aga: ei, ei tohi. Ja siis tekib järgmine küsimus: miks näeb ajalooline kalmistu välja hoolitsemata? Mõnel juhul — seepärast, et kalmistu administratsioon ei luba inimestel matmispaiku korda teha nii, nagu nad sooviksid,“ ütleb Limarev. „Seetõttu hindan ma positiivselt seda, et praegu osaliselt varasemaid reegleid tagasi tuuakse ning olukord muutub lähedasemaks sellele, mis oli varem. Minu meelest võidavad sellest kõik.“
MÄRKMIKS
Aga kuidas on lood kalmistutega teistes linnades?
Maardus ei ole autoga kalmistu territooriumile sisenemiseks eelregistreerimine vajalik. Plastlillede ja muude dekoratiivelementide kasutamine ei ole samuti keelatud.
„Vajadust kalmistu kasutamise kehtivate reeglite oluliseks ümbervaatamiseks ei ole viimastel aastatel tekkinud,“ märgib Maardu linnavalitsuse esindaja Jelena Katsuba.
Sihtasutuse Vaivara Kalmistud juhatuse esimees Anti Kallama, mis haldab Narva-Jõesuu linnale kuuluvaid ning omavalitsuse territooriumil asuvaid kalmistuid (Narva-Jõesuu, Sininõmme, Vaivara, Riigiküla ja Sinimäe), räägib, et Narva-Jõesuu linna kalmistute kasutamise reeglite kohaselt on kalmistul autoga või jalgrattaga liikumine ilma kalmistuhalduri loata keelatud. Reeglina väljastab sellise loa kohapeal kalmistuvaht.
Plastkaunistuste kasutamist haudadel kehtivad reeglid ei keela. Mis puudutab leina pärgi, siis selles piirkonnas on kujunenud oma eripära: Sillamäelt Narvani müüakse peamiselt just kunstlikke plastpärgi.
Viimased muudatused kalmistute kasutamise reeglitesse tehti 2021. aastal ning need puudutasid matmisprotseduuri nimetatud kalmistutel.
Eelkõige tuleb Narva-Jõesuu kalmistu teatud kvartalites matmise läbiviimine kooskõlastada Narva-Jõesuu EELK Niguliste koguduse juhatusega. Erandjuhtudel võib Narva-Jõesuu linnavalitsuse kirjaliku taotluse alusel anda matmiskoha Narva-Jõesuu, Sinimäe, Sininõmme ja Vaivara vanal kalmistul ka lahkunule, kes surma hetkel ei olnud rahvastikuregistris registreeritud Narva-Jõesuu linna elanikuna.
Tartu linnamajanduse juhataja Aire Jauson teatab, että praegu valmistatakse ette Tartu kalmistute kasutamise reeglite uut redaktsiooni. Nende uuendamise üks eesmärke on teha kalmistute kasutamise ja korrashoiu nõuded arusaadavamaks ning arvestada suuremal määral kaasaegseid keskkonnakaitse ja heakorra põhimõtteid.
Mis puudutab haudade plastkaunistusi, siis siin on peamine tegur keskkonnahoid. Kalmistutele tuuakse aasta läbi kunstlilli, pärgi ja muid plasttooteid, mille kasutusiga on sageli lühike ning nende hilisem utiliseerimine toob kaasa täiendavate jäätmete tekke. Eriliseks probleemiks muutub olukord siis, kui plastmaterjalid satuvad ühte jäätmevoogu biolagunevate materjalidega või jäävad lagunema kalmistu territooriumile.
„Meie eesmärk ei ole piirata inimeste võimalust oma lähedaste haudu väärikalt kujundada, vaid õhutada neid valima keskkonnasõbralikumaid ja looduslähedasemaid lahendusi. See tähendab eelkõige looduslike materjalide, elustaimede ja muude kestvate variantide eelistamist,“ märgib Aire Jauson. „Tuleb arvestada ka sellega, et kalmistu on ühine avalik ruum, kus tuleb hoida tasakaalu platsi kasutaja soovide, kalmistu üldise heakorra, selle ajaloolise ja kultuurilise väärtuse ning keskkonnakaitsenõuete vahel.“
Linnamajanduse juhataja rõhutab, et Tartu kalmistud on väga erinevad. Näiteks ajaloolisel Raadi kalmistul kehtivad muinsuskaitsega seotud piirangud, samas kui Tuigo kujutab endast loodusliku maastikuga metskalmistut.
„Taimede valikul ja haua kujundamisel on oluline arvestada kalmistu üldilmet, platsi piire, selle hooldamise mugavust ja naaberhaudu. Kõik mahukamad tööd — piirete ehitamine, hauatähiste paigaldamine, haljastuselementide loomine ja teised — tuleb eelnevalt kalmistu administratsiooniga kooskõlastada,“ ütleb Jauson. „Viimastel aastatel on praktikas tekkinud ilmne vajadus reguleerida üksikasjalikumalt rida kalmistute kasutamisega seotud küsimusi.“
Mis puudutab transpordi sissesõitu, siis selle eesmärk on tagada külastajate turvalisus, hauarajatiste säilimine ning rahuliku ja väärika õhkkonna hoidmine kalmistul. Auto kasutamine peab olema põhjendatud ja korraldatud nii, et see ei tekitaks kahju kalmistu taristule ega haljastusele.
Tartu kalmistutele tuleb sõidukite sissesõit eelnevalt kooskõlastada, selgitades sissesõidu põhjust. Lisaks on enamiku kalmistute väravad tavaliselt suletud.
„Reeglite uues redaktsioonis,“ ütleb Jauson, „pööratakse suurt tähelepanu ka platside kasutusõiguse andmise, ümbervormistamise ja pikendamise korrale, hooldamata haudade taaskasutamise protseduurile ning olemasolevate hauarajatiste säilitamise vajadusele.“
