Kaitseministeerium toetab üldjoontes riigikogus menetletavat eelnõu, mis võimaldaks kaasata Kaitseliitu vabatahtlikke ka teistest NATO liikmesriikidest, kuid leiab, et sellega kaasnevad julgeolekuriskid vajavad täiendavat maandamist, vahendab Postimees. Sellest teatab BNS.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul ei ole eelnõus piisavalt selgelt reguleeritud, millised kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud õigused ja kohustused välismaalasest Kaitseliidu liikmele laienevad. Samuti vajavad tema sõnul täpsustamist kaitseväelase tõotuse andmise kord, isiku registrisse kandmise alused ning tingimused, mille alusel saab välisriigi kodaniku nimetada sõjaaja ametikohale. Pevkur tõi välja, et lahendamist vajab ka olukord, kus NATO liikmesriigi kodanik soovib Eestis vabatahtlikult riigikaitsesse panustada, kuid kujutab endast julgeolekuohtu.
Siseministeeriumi hinnangule viidates märkis Pevkur, et selline inimene ei pruugi olla kriminaalkorras karistatud, kuid võib olla seotud äärmus- või terroriorganisatsioonidega, organiseeritud kuritegevusega või olla ideoloogiliselt radikaliseerunud. Kuna tegemist on välisriigi kodanikuga, võivad Eesti ametiasutuste võimalused tema tausta kontrollida olla piiratud.
Pevkuri sõnul ei pruugi kehtivas kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud teenistusest keeldumise alused selliseid riske piisavalt maandada. Kui seadus ei näe ette taustakontrolli ega muid täiendavaid kontrollimehhanisme, võib riskide maandamine jääda peamiselt vastuluure ülesandeks.
53 riigikogu liiget algatasid juuni lõpus Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslik alus NATO liikmesriikide kodanike paindlikumaks kaasamiseks Eesti riigikaitsesse. Eelnõu kohaselt saaks üle 18-aastane NATO liikmesriigi kodanik võtta vabatahtlikult kaitseväekohustuse, kui ta on andnud kaitseväelase tõotuse, ning teda oleks võimalik nimetada sõjaaja ametikohale.
