Eesti elanik otsustas juba enne sõda – 2021. aastal – Ukraina kodakondsusest loobuda, et saada Eesti kodanikuks. Ta sooritas keele- ja põhiseaduse eksami, kuid sattus omamoodi lõksu: Ukraina ei tee kodakondsuse lõpetamise otsuseid ja Eestil pole õigust seadusest erandit teha. Nagu selgub, pole ta kaugeltki ainus, kes soovib Ukraina kodakondsusest loobuda: ligikaudsete hinnangute kohaselt on sarnases olukorras üle saja inimese. Kas sellest olukorrast on väljapääsu, selgitas „MK-Estonia“.
Hiljuti rääkis „MK-Estonia“ Eestis sündinud elanikest, kes on aastaid määramatus olekus. Riigi jaoks on nad määratlemata kodakondsusega isikud ja inimesed on sunnitud selle staatusega kaasnevaid ebamugavusi ületama. Kuid nagu selgus, on veel üks kategooria Eesti elanikke, kes on sattunud omamoodi õiguslikku lõksu.
Jutt on siin sündinud ja kasvanud inimestest, kes on kogu elu selles riigis elanud, kuid kellel on Ukraina kodakondsus.
Väljapääsu on oodatud neli aastat
„Ma sündisin Eestis 1984. aastal, kasvasin üles, lõpetasin kooli, elan ja töötan siin,“ alustab oma lugu Eesti elanik Anna (nimi on tema palvel muudetud). „Juba enne täiemahulise sõja algust alustasin ametlikku Ukraina kodakondsusest loobumise protsessi, et saada Eesti kodanikuks. Kuid ka neli aastat hiljem on protseduur lõpule viimata.“
Tema sõnul ei saanud ta Ukraina passi mitte sünnijärgselt, vaid „perekondlikel põhjustel“. Ja tol ajal ei osanud keegi oodata, et aastakümneid hiljem võib see otsus tuua kaasa selliseid õiguslikke tagajärgi.
„Olin teismeeas, kui mulle vormistati Ukraina kodaniku pass,“ selgitab naine. „Kuna vanemad saatsid meid, lapsi, sageli Ukrainasse sugulaste juurde, tundus see sel hetkel mõistlik otsus.“
Dokumendid Ukraina kodakondsusest loobumiseks esitas naine 2021. aastal. Selleks ajaks oli ta juba täitnud kõik Eesti nõuded: vormistanud alalise elukoha, sooritanud eesti keele ja põhiseaduse eksamid. Kuid seejärel algas täiemahuline sõda.
„Pärast seda Ukraina kodakondsusest loobumise protsess praktiliselt seiskus. Ukraina lakkas väljastamast kodakondsuse lõpetamise otsuseid ning ametlikku dokumenti kodakondsusest vabastamise kohta on praegu peaaegu võimatu saada,“ ohkab Anna.
„Pöördumistele kas ei vastata üldse või tulevad formaalsed vastused ilma igasuguse konkreetse infota.“
Naise sõnul on praegu kujunenud keeruline olukord: „Ja ma ei ole ainus selline. Eesti poolt on kõik tingimused kodakondsuse saamiseks meie poolt täidetud, kuid protsess on blokeeritud asjaolude tõttu, mida me kuidagi muuta ei saa.“
Eriti ebaõiglane tundub olukord Anna arvates pärast seda, kui Ukraina võttis vastu mitmikkodakondsuse seaduse. „Sisuliselt lubab Ukraina juba mitmikkodakondsuse võimalust,“ märgib ta.
„Eesti nõuab aga endiselt ametlikku dokumenti kodakondsusest loobumise kohta, mida on praktikas võimatu saada.“ Samas rõhutab naine: „Me ei palu ju Eestil kehtestada topeltkodakondsust või muuta seadusandluse aluspõhimõtteid. Me palume vaid mõistlikke muudatusi ja ajutisi leevendusi inimestele, kes on täitnud kõik nõuded Eesti passi saamiseks, esitanud dokumendid teisest kodakondsusest loobumiseks juba enne sõja algust, kuid ei saa protsessi lõpule viia eranditult seetõttu, et Ukraina poolelt pole võimalik otsust saada. Meie jaoks ei ole see mugavuse või kasu küsimus. See on õigluse ja kuuluvuse küsimus riigile, mida oleme alati oma koduks pidanud. Kõik need aastad on Eesti olnud ja jääb minu ainukeseks tõeliseks kodumaaks.“
Kahe seaduse vahel Ukraina suursaatkonnast kinnitati „MK-Estoniale“, et praegune olukord on seotud eelkõige sõjaseisukorra tingimustega.
Nagu diplomaatilisest esindusest selgitatakse, on Ukraina kodakondsusest loobumise avalduste läbivaatamisega seotud olukord otseselt seotud sõjaseisukorra tingimuste ja julgeolekuteguritega.
Kui konsulaarosakond on dokumendid juba vastu võtnud, sõltub edasine otsus eranditult Ukraina presidendi vastava seadluse allkirjastamisest.
„Ukraina suursaatkonnal puudub teave vastavate seadluste allkirjastamise täpsete tähtaegade või graafiku kohta,“ rõhutatakse riigi esinduses. „Pärast seadluse allkirjastamist teavitatakse taotlejat kirjalikult tehtud otsusest ühe nädala jooksul. Kuni vastava seadluse allkirjastamiseni säilitab isik kõik Ukraina kodaniku õigused ja kohustused.“
Seetõttu soovitatakse neil, kellel Ukraina välispassi kehtivusaeg hakkab lõppema, vormistada õigeaegselt uus.
Küsimusele selle kohta, kui palju selliseid asju praegu läbivaatamisel on, vastati Ukraina saatkonnast, et täpne statistika kuulub piiratud juurdepääsuga teabe hulka.
Samal ajal ootab ligikaudsete hinnangute kohaselt otsust kodakondsusest loobumise avalduste kohta üle saja inimese, kes esitasid dokumendid Eesti diplomaatilise esinduse kaudu.
Seadus erandeid ei tee
Politsei- ja Piirivalveametist (PPA) selgitatakse, et nad mõistavad probleemi olemust, kuid on kohustatud juhinduma kehtivast seadusandlusest.
„Eesti kodakondsuse andmise taotluse läbivaatamisel ei piisa dokumendist, mis kinnitab vaid teise riigi kodakondsusest loobumise avalduse esitamise fakti. Põhjus on selles, et sellise avalduse esitamine iseenesest ei garanteeri positiivset otsust,“ ütleb PPA identiteedi ja staatuse büroo arendusekspert Annika Karm.
Ametis rõhutatakse:
Eesti kodakondsuse saamiseks on vaja esitada dokument, mis tõendab, et inimene on tõepoolest teise riigi kodakondsusest vabastatud.
„Selle lõpetamise protseduuri on õigus läbi viia ainult riigil, kelle pass inimesel on,“ rõhutab ameti esindaja. See tähendab, et protseduuri saab lõpule viia ainult Ukraina.
„Nagu te oma päringus märkisite, ei vormista Ukraina praegu kehtiva sõjaseisukorra tõttu oma kodanike kodakondsuse lõpetamist. Siiski ei ole alust pidada sellist olukorda püsivaks,“ märgib Annika Karm. „Seetõttu säilib tõenäosus, et pärast sõjaseisukorra lõppemist vabastatakse inimene Ukraina kodakondsusest.“ Samas rõhutatakse ametis, et neil ei ole õigust teha erandeid. „Politsei- ja Piirivalveametil kui seadust kohaldaval organil ei ole õigust kehtestatud reegleid iseseisvalt muuta,“ tõdeb PPA identiteedi ja staatuse büroo esindaja. Veelgi enam, praegusel hetkel ei eksisteeri mingeid spetsiaalseid erandeid just sellele inimeste kategooriale. „Kehtiv seadusandlus ei näe ette erandeid Ukraina kodanikele, kes alustasid Eesti kodakondsuse saamise protseduuri enne täiemahulise sõja algust, kuid ei saanud loobumisprotseduuri lõpule viia seoses selliste avalduste läbivaatamise peatamisega,“ lõpetab Annika Karm.
Lahkuda ei saa jääda Tekib omamoodi õiguslik tupik. Ukraina ei oska öelda selliste avalduste läbivaatamise tähtaegu ega tea, millal hakatakse taas vastavaid seadlusi allkirjastama. Eesti omakorda ei tohi anda oma kodakondsust ilma dokumendita, mis kinnitab senise kodakondsuse lõpetamist.
Tulemusena jäävad inimesed, kes on sündinud ja kogu elu Eestis elanud, täitnud kõik seaduse nõuded ja alustanud protseduuri veel enne sõda, asjaolude vangi, mida nad ise kuidagi mõjutada ei saa. Millal täpselt olukord muutub, ei oska täna keegi öelda.
