Oma esmaspäeval avaldatud määruses jõudis Riigikohus järeldusele, et seadus keelab üldjuhul vanemahüvitise suuruse ümberarvutamise juhul, kui naine hakkab pärast lapse sündi emahüvitise asemel saama mõlemale vanemale mõeldud jagatavat hüvitist. Sellest kirjutab BNS.
Perehüvitiste seaduse kohaselt võib töötav naine hakata emapuhkuse vanemahüvitist saama 70 päeva enne eeldatavat sünnituskuupäeva. Pärast ema- või isahüvitise maksmise perioodi lõppemist on mõlemal vanemal õigus jagatavale vanemahüvitisele, mille suurus arvutatakse lapse tegeliku sünnikuu põhjal.
Kõnealune kohtuasi puudutas ema, kelle laps sündis kaks ja pool kuud enne tähtaega. Alguses määras Sotsiaalkindlustusamet (SKA) naisele emapuhkuse vanemahüvitise eeldatava sünnituskuupäeva põhjal ja seejärel, lapse tegeliku sünnikuupäeva alusel, jagatava hüvitise. Kuna laps sündis enne tähtaega, nihutas SKA mitme kuu võrra ka perioodi, mille alusel hüvitist arvutati. Ema tulu sel perioodil oli väiksem, mistõttu tema päevahüvitise suurus vähenes 16 euro võrra.
Ema vaidlustas SKA otsuse halduskohtus, nõudes, et jagatavat hüvitist arvutataks sama perioodi alusel mis emahüvitistki. Halduskohus rahuldas kaebuse, leides, et olukord, kus enneaegse sünnituse korral arvutatakse jagatava hüvitise suurus lapse tegeliku, mitte eeldatava sünnikuu põhjal, rikub ema õigusi ja on põhiseadusega vastuolus.
Oma tänases määruses märgib Riigikohus, et 2022. aastal muutis Riigikogu perehüvitiste seaduse paragrahvi 39 lõike 3 punkti 2 sõnastust. Eelnõu seletuskirja kohaselt oli muudatuse eesmärk teha jagatava hüvitise arvutusperiood mõlema vanema jaoks ühesuguseks. Lähtudes ainult sellest muudatusest, võiks ema tõepoolest saada hüvitist, mis on arvutatud alguses ühe ja seejärel teise perioodi järgi. Seaduses öeldakse aga ka seda, et sama lapse kohta hüvitise korduval taotlemisel selle suurust üldjuhul ümber ei arvutata (paragrahvi 45 lõige 3). Ümberarvutamine on erandina lubatud vaid töötasu alammäära muutumise korral.
Kaaludes neid paragrahve koos, jõudis Riigikohus järeldusele, et halduskohtu osutatud põhiseaduslikku probleemi ei ole olemas. Seadust tervikuna tuleb tõlgendada nii, et emahüvitiselt jagatavale hüvitisele üleminekul toetuse suurust ümber ei arvutata. Järelikult pidi vanemahüvitise suurus jääma muutumatuks, olenemata lapse sünnikuupäevast.
Lisaks rõhutas Riigikohus oma määruses läbimõeldud ja kvaliteetse õigusloome tähtsust. Kohus märgiks, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule, mitte ametnikele, kes valmistavad ette eelnõusid või nende seletuskirju. Seadusandja vastutab selle eest, et tema tahe oleks seadustes selgelt kajastatud. Eelnõude seletuskirju, muudatuste põhjendusi, menetlusosaliste arvamusi ja muud taolist tuleb seaduse tõlgendamisel arvesse võtta, kuid neile ei saa anda suuremat tähendust kui seaduse enda sõnastusele ja eesmärkidele.
Riigikohtu määrusega saab tutvuda kohtu kodulehel.
