Riigikohus jõudis järeldusele, et õiguskantsler Ülle Madise ei pidanud enne Eesti presidendikandidaadiks esitamist oma ametikohalt tagasi astuma. Vastava otsuse avalikustas kohus teisipäeval, teatab BNS.
-
augustil esitasid 75 Riigikogu liiget Madise presidendikandidaadiks parlamendis toimuvaks esimeseks hääletusvooruks, mis leiab aset 2. septembril. Järgmisel päeval registreeris Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) tema kandidatuuri.
-
augustil vaidlustasid komisjoni otsuse üheksa EKRE fraktsiooni saadikut. Nende hinnangul oleks Madise pidanud enne riigipeaks kandideerimist õiguskantsleri ametikohalt lahkuma, kuna tema osalemine presidendivalimistel on vastuolus võimude lahutatuse ja tasakaalustatuse põhimõttega ning õiguskantsleri sõltumatuse nõudega.
Riigikohus märkis, et kuigi vabariigi presidendi valimise seadus ei näe otseselt ette võimalust kandidaadi registreerimist vaidlustada, oli Riigikogu liikmetel antud juhul õigus kaebus esitada.
Kohus selgitas, et presidendiks saab valida vaid kandidaadi, kes vastab põhiseadusele ja seadusele ning kes on esitatud kooskõlas õigusaktidega. Seetõttu tuleb kõik põhimõttelised kahtlused ja võimalikud rikkumised kõrvaldada võimalikult vara — enne hääletuse läbiviimist.
Sõltumatuse põhimõte kaitseb õiguskantslerit
Riigikohus otsustas, et Ülle Madise registreerimine presidendikandidaadiks ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna seadus ei kohusta õiguskantslerit riigipea ametikohale esitamisel tagasi astuma. Seejuures peab õiguskantsler valimiskampaania ajal säilitama sõltumatuse nii oma tegevuses kui ka avalikes sõnavõttudes. Kohtule teadaolevate andmete kohaselt on Madise seda nõuet järginud.
Kohus märkis samuti, et kehtiva seadusandluse kohaselt lõppevad mis tahes valitaval või nimetataval ametikohal oleva isiku volitused pärast tema astumist presidendi ametisse. Kui seadusandja soovib kehtestada teatud ametikohtadel olevatele isikutele, sealhulgas õiguskantslerile, täiendavaid piiranguid presidendivalimistel osalemiseks, peavad sellised piirangud olema seaduses selgelt kirjas.
Riigikohtu hinnangul tähendab põhiseaduses sätestatud õiguskantsleri sõltumatuse põhimõte eelkõige seda, et seadusandja ei tohi talle kehtestada ülemääraseid piiranguid ega panna kohustusi, mis ei sobitu tema rolliga. Selle põhimõtte eesmärk on tagada õiguskantslerile võimalus tõhusalt täita talle põhiseaduse ja seadusega pandud ülesandeid.
Kampaania ajal tuleks vältida poliitilisi avaldusi
Riigikohus tuletas meelde, et Eesti president täidab eelkõige ühiskonda ühendavat funktsiooni, soodustab riigivõimu stabiilsust ning tagab tasakaalu põhiseaduslike institutsioonide vahel.
Kuigi riigipea tegevus on teatud määral seotud poliitikaga — eelkõige on presidendil õigus jätta seadusi välja kuulutamata, ta osaleb ametiisikute nimetamisel ja esindab riiki välispoliitikas —, ei saa tema rolli võrrelda Riigikogu või kohalike omavalitsuste volikogude selgelt poliitilise tegevusega. Lisaks alustab Madise valituks osutumise korral presidendi volituste täitmist alles pärast ametivande givingut, ehk alles pärast tema õiguskantsleri volituste lõppemist.
Seejuures peab õiguskantsler kohtu hinnangul presidendikampaania ajal vältima poliitilisi avaldusi, mis võiksid seada kahtluse alla selle ametikoha sõltumatuse. Antud juhul ei ole kohtule teada ühtegi Madise sõnavõttu, mis oleks olnud papatmatu õiguskantsleri sõltumatuse nõudega.
