Riigikogu võttis kolmapäeval vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muudatused, mis võimaldavad paindliku tööaja kokkuleppeid ning käsib alaealistele maksta vähemalt 1,2-kordset alampalka, kirjutab BNS.
Seadusemuudatuste vastuvõtmise poolt hääletas 44 ja vastu 19 riigikogu liiget.
Seadusemuudatused lubavad lisatundidest keelduda, kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult ja töötaja tunnitasu peab olema vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Töötaja peab tööl olema vähemalt veerand koormusega ehk töötama vähemalt kümme tundi nädalas, paindlikult saab lisaks töötada seega kuni 30 tundi. Arvestusperioodi lõppedes tuleb töötajale esitada graafik, kus on välja toodud kokkulepitud töötunnid, lisatunnid ja ületunnid sel perioodil.
Näiteks on inimese paindlikus töölepingus kirjas 20 töötundi nädalas ja kuni 10 lisatundi. Kui ta töötab ühel nädalal 40 tundi, siis 10 tundi sellest on ületunnitöö. Selle eest tuleb maksta 1,5-kordset tasu või anda samaväärne vaba aeg, nii nagu seni.
Paindliku tööaja kokkuleppeid on võimalik sõlmida kõigis sektorites ja kõigi töötajatega, kes seda soovivad ja vajavad. Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.
“Ka edaspidi jääb alles võimalus sõlmida fikseeritud osakoormusega töölepinguid, paindliku tööaja kokkulepe on lihtsalt üks täiendav võimalus. Mitte midagi ei muutu nende jaoks, kes töötavad edasi tavapärase täistööajaga või osakoormusega töölepingu alusel,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Ametiühingute arvates vajavad Eesti töötajad paindlikkust, kuid mitte enda õiguste arvelt. Nende hinnangul kaasneb seadusemuudatustega ebastabiilne töö ja sissetulek, sest eelnõu lubab sõlmida kõikide töötajatega Eestis töölepingud, mille järgi garanteeritakse töötajale vaid kümme töötundi nädalas.
“Eelnõus puudub töötaja jaoks paindlikkus, sest tal pole võimalik keelduda ühepoolselt lisatundidest pärast tööajagraafiku allkirjastamist. Lisaks nihutatakse ettevõtlusriskid töötajate õlule. Kehtiva seaduse järgi võib tööandja vähendada ajutiselt töötasu majanduslikult keerulisel ajal. Eelnõu järgi muutub see säte sisuliselt mõttetuks, sest tööandja saab töötajale lihtsalt vähem töötunde anda. Nii kandub ettevõtlusrisk töötajale ilma, et töötajal oleks võimalik lepingut ühepoolselt lõpetada,” leiab ametiühingute keskliit.
Seadusemuudatustega kaob ka ületunnitöö ja -tasu. “Paindliku tööaja kokkuleppega võib tööandja osakoormusega töötava töötajaga leppida kokku lisatundides kuni täiskoormuseni, mistõttu ületunde formaalselt ei teki,” märkis ametiühingute keskliit.
Seevatsu Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme ja tööturu töörühma juhi Ain Käpa sõnul on tegu tööõiguse kaasajastamises viimase kümne aasta parima uudisega. “See ei võta midagi ära endiselt kellast kellani töötada soovijatelt, kuid aitab neid, kelle elu- ja töökorraldus vajab suuremat paindlikkust. Mõned osapooled on töötajaid alusetult ja vastutustundetult selle muudatuse suhtes hirmutanud, kuid üha enam töötajaid küsib oma tööandjalt paindlikkust ning tööandjad tahavad selles võimalusel vastu tulla, sest vajalike oskustega inimesed on kalleim vara.” Seda kinnitab Käpa sõnul fakt, et ettevõtted on majanduslangusele vaatamata oma töötajaid tööl hoidnud ja palgad on mahtude langusele vaatamata kasvanud.
Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutas, et töölepingu sõlmimine on alati vastastikune kokkulepe, mille tingimused tuleb töötajal ja tööandjal omavahel läbi rääkida. “Paindlike töölepingute sõlmimine ei ole kohustus, vaid täiendav võimalus neile, kes mingil põhjusel ei saa või soovi kindla täis- või osakoormusega töötada. Näiteks tudengitele, pensionäridele, lapsevanematele või vähenenud töövõimega inimestele, kelle tööl käimise võimalused või soovid võivad periooditi erineda,” tõi minister näiteid.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab pakkuda inimesele rohkem sotsiaalseid tagatisi, kui praeguse praktika puhul tagatud on. “Praegu oleme olukorras, kus tööandjad sõlmivad lisatöö tegemiseks sageli võlaõiguslikke lepinguid või töötatakse mustalt, ilma ravikindlustuse ja muude tagatisteta. Paindlik tööleping pakub aga samasuguseid õigusi nagu tavapärane tööleping – sealhulgas puhkust, ravikindlustuse ja miinimumtasu,” lisas Keldo.
Muudatuste järgi tuleb ka alaealistele maksta paindliku tööaja korral vähemalt 1,2-kordset alampalka. Põhikooli lõpetanud 15- kuni 16-aastased või 17-aastased saavad soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga.
Muudatused võimaldavad 7- kuni 12-aastasel, 13- kuni 14-aastasel ja vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koolipäeval saavad alaealised töötada kaks tundi, koolivälisel päeval sõltuvalt vanusest viis kuni kaheksa tundi päevas. Lisaks on 7- kuni 12-aastasel alaealisel võimalik edaspidi töötada koolivaheajal kuni kuus tundi päevas ning 30 tundi seitsme päeva jooksul senise kolme ja 15 tunni asemel.
