Riigikogu ei toetanud kolmapäeval presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kirikute ja koguduste seaduse veelkordset muutmist ning võttis selle kolmandat korda vastu, teatab BNS.
Seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise poolt hääletas 63 ja vastu 15 riigikogu liiget. Seaduse uuesti vastuvõtmine tähendab, et seadus läheb riigikohtusse, kus otsustatakse, kas see on vastuolus põhiseadusega.
Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muudetud kujul esimest korda vastu 9. aprillil. President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.
Uuesti arutamise käigus tegi riigikogu seadusesse rea muudatusi, näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.
President jättis seaduse 3. juulil taas välja kuulutamata, leides, et riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks. Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.
Seadus täpsustab, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Samuti täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele. Selleks tuleb usulisel ühendusel vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.
