Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kiitis reedesel istungil heaks seisukohad, millega toetatakse Ukraina sõjapõgenike ajutise kaitse pikendamist 2028. aasta märtsini, välja arvatud neile, kel ei ole kaitseväeteenistusekohustuse tõttu lubatud Ukrainast lahkuda, teatab BNS.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et ajutise kaitse andmise jätkamisega soovivad Euroopa Liidu riigid aidata ukrainlasi, sest Ukraina ei ole kindlasti praegu ohutu koht rahulikult elamiseks.
“Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on kestnud juba üle nelja aasta. Putini režiim ei suuda rindel läbimurret saavutada ning seetõttu jätkab massiivsete terrorirünnakutega Ukraina inimeste, linnade elamurajoonide ja elutähtsa tsiviiltaristu vastu. Venemaa on püüdnud muuta õhurünnakutega tavaliste inimeste elu Ukrainas võimalikult ohtlikuks, et murda ukrainlaste kaitsetahe,” ütles Tali.
“Ukraina üks suuremaid sõjalisi väljakutsed on rindeüksuste mehitamine ja mobilisatsioon ning just seepärast ei ole mõistlik ega aus anda sõjapõgeniku staatust Ukraina kodanikele, kes peaksid rindel olema. See on põhimõtteline muudatus, mille eesmärk on toetada, et Ukraina suudaks enda kaitsmist jätkata,” ütles Tali ning lisas, et nende ukrainlaste jaoks, kellel juba on ajutine kaitse, ei muutu midagi.
Ajutine kaitse annab sõjapõgenikele õiguse Euroopa riikides elada, töötada ja õppida, samuti ligipääsu sotsiaalsetele teenustele. Rakendusotsuse järgi pikendatakse ajutist kaitset kuni 2028. aasta 4. märtsini. Praegu saab Euroopa Liidus ajutist kaitset peaaegu 4,4 miljonit Ukrainast põgenenud inimest.
Valitsuse esitatud seisukohti Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse kohaldamise pikendamise kohta tutvustas komisjoni istungil siseminister Igor Taro. Euroopa Liidu asjade komisjon otsustas seisukohad konsensuslikult kinnitada.
