Opositsioon korraldas kohtu ees protesti. Kuidas areneb poliitiline kriis? Sellest teatab MEDUZA.
Poolas, 30. oktoobril, toimus pikaajaline poliitiline vastasseis Konstitutsioonikohus. Uus kriisilaine puhkes pärast seda, kui Donald Tuski valitsus püüdis eemaldada tribunali esimehe ja tema asetäitja ning panna nad kriminaalvastutusele. Protestijad kogunesid hoone lähedale, politsei poolt piiratud. Poola president Karol Nawrocki katkestas tema visiidi Senegali ning pärast riiki naasmist tuli ta tribunali hoonesse. Opositsioon süüdistas valitsust “riigipöördes” ja katses muuta Poola “politseiriigiks”. Tusk omakorda ütles, et see on seotud “õigusriigi taastamisega.” Me räägime teile, mis Poolas toimub.
30. oktoobri õhtul ilmus põhiseadustribunali ametlikul veebilehel teade, et tribunali esimees Bogdan Święczkowski ja tema asetäitja Bartłomiej Sochański on töölt peatatud. Nad said ametikohti ajal, mil riigis oli võimul konservatiivne Õiguse ja Õigluse partei. Nüüd on ta opositsioonis.
Anna Korvin-Piotrovska pidi keha juhtima – ta on olnud CT kohtunik kõige kaua. Ta selgitas ka Święczkowski ja Sochański vallandamist sellega, et nad keeldusid lubamast neljal Seimi poolt valitud kohtunikul osaleda tribunali üldkoosolekul.
Omakorda saatis Poola justiitsminister Waldemar Zurek taotluse tühistada Święczkowski ja Sochanski immuniteet, et tuua nad kriminaalvastutusele.
Święczkowski ja tema toetajad ei tunnustanud peatamist. Peagi avaldati tribunali sotsiaalvõrgustikes sõnumeid, et CT veebileht “konfiskeeriti ebaseaduslikult” ja kõik selles osalised viisid läbi “riigipöörde”. Sokhansky tegi ka avalduse “riigipöörde” kohta.
Peaminister Donald Tusk, kommenteerides kahe kohtuniku tagandamise teadet, ütles, et “seaduse taastamine on protsess, mis nõuab otsustavat tegutsemist.” “Pärast mitmeid aastaid seadusetust Õiguse ja Õigluse partei valitsemise all on see keeruline, mõnikord valus protsess, mis nõuab otsustavat tegutsemist. Teist võimalust pole,” lisas ta.
Õiguse ja õigluse esimees Jaroslaw Kaczynski teatas “rünnakust” põhiseadustribunali vastu. “Alates tänasest muutub Poola politseiriigiks ja sealt avaneb otsene tee autoritaarsusesse ning seejärel totalitarismi,” lisas ta.
Protestijad kogunesid tribunali hoone ette protestiks. Nende seas olid Õiguse ja Õigluse esindajad ning parempoolsed poliitikud. Tegevus kestis laupäeva hommikuni.
Politsei saabus ka tribunali territooriumile, hoone oli piiratud. Nagu teatati, saabus politsei pärast Korvin-Piotrovskaja avaldust “võimaliku ohu kohta kohtunike ja põhiseadustribunali töötajate elule ja tervisele” ning “avaliku korra rikkumise riskist.” Politsei sõnul viskasid meeleavaldajad neile pudeleid ja toole. Kolm inimest ronisid üle aedade ja üritasid KT hoonesse sisse saada. Nad peeti kinni.
Konstitutsioonitribunali sündmuste taustal katkestas Poola president Karol Nawrocki (ta toetub Õiguse ja Õigluse toetusele) oma visiidi Senegali ja naasis riiki. Ta pidas koosoleku presidendipalees ja suundus seejärel põhiseadustribunali hoonesse. Kohapeal puhkes kaklus, kus osalesid president ja CT kohtunikud. Varahommikul lahkus Navrotsky tribunali hoonest. Tema büroo andis välja avalduse, milles öeldi, et “öösel rikuti põhiseaduslikku korda” ja “konstitutsiooniline riigiorgan võeti jõuga ära.”
Seoses sisejulgeoleku ohuga kutsus president üles kiiretele konsultatsioonidele parlamendijõudude esindajatega, et stabiliseerida poliitiline olukord ja taastada põhiseaduslik kord.
Poola sündmused pälvisid meedia tähelepanu üle kogu maailma. USA suursaadik Poolas Tom Rose ütles, et sündmused Varssavis on “väga tõsised” ja nimetas neid “enneolematuks kokkupõrkeks.” Ta märkis, et mõlemal poolel on juhtunu kohta erinevad seletused ning protestiaktsioon muudab “ohtliku olukorra veelgi plahvatusohtlikumaks.” “Viimane asi, mida Poola vajab, on vastasseis, mis eskaleerub millekski palju hullemaks,” lisas Rose.
Konstitutsioonikohtu ümber tekkinud konflikt on kestnud üle 10 aasta. See algas 2015. aastal, kui võimule tulnud Õiguse ja Õigluse partei hakkas muutma tribunali koosseisu. Partei püüdis määrata kohtunikke kohtadele, mis olid juba eelmise valitsuse otsusega hõivatud.
Selle tulemusena said õiguse ja õigluse kandidaadid põhiseadustribunalis enamuse. Kriitikud nii riigi sees kui ka väljaspool väitsid, et valitsust ei saa enam pidada iseseisvaks.
Tusk’i valitsus lubas pärast võimuletulekut 2023. aastal CT-d reformida, mille legitiimsust ta eitab. Neid jõupingutusi on takistanud alates tema presidendiks valimisest 2025. aastal Navrotsky, kes on Õiguse ja Õigluse liitlane. Näiteks selle aasta alguses keeldus ta andmast ametivannet kolmele uuele kohtunikule, kes valiti uue parlamendi poolt.
