Politsei alustas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni avalduse alusel kriminaaluurimist sotsiaaldemokraatide liidri Lauri Läänemetsa suhtes, et selgitada, kas ta on rikkunud seadust seoses kuluhüvitistega, kirjutab BNS.
Lauri Läänemetsa sõnul on politseil kohustus kontrollida talle esitatud informatsiooni, seda näeb ette seadus. “Seega on menetluse algatamine ootuspärane ja õigusriigile kohane. Selguse saavutamine on oluline, sest asjad ei pea mitte ainult olema õiged, vaid nii ka näima,” märkis Läänemets.
Ta lisas, et ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetel kui valijatel on sellistes küsimustes kõrgemad eetilised ootused ja standardid oma poliitikutele.
“Politsei kontrollib kaht kuluhüvitistest tasutud arvet aastast 2022: esimene summas 219 eurot ja teine summas 690 eurot. Töövaidluskomisjonis sõlmisime eelmisel nädalal teise osapoolega kompromissi ning et vaidluse sisu me rohkem ei kommenteeri. Küll mõistan, et avalikkuse silmis jätab selline lahendus endiselt õhku küsimusi ning see on ka minu jaoks häiriv,” jätkas Läänemets.
“Sellepärast on oluline õiguskaitseorganite poolt anda kogu juhtumile avalikkuse ees selge ja lõplik hinnang. Mina usaldan meie riigi sõltumatut õigussüsteemi ning teen ametivõimudega igakülgset koostööd. Pean seda antud olukorras ainuõigeks lähenemiseks,” lisas Läänemets.
Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon otsustas esmaspäeval, et edastab uurimisasutustele materjalid ja avalduse, mis puudutavad sotsiaaldemokraatide esimehe ja riigikogu liikme Lauri Läänemetsa kuluhüvitiste abil ostetud keeletoimetamise teenust.
Prokuratuurile, keskkriminaalpolitseile ning kaitsepolitseiametile edastatavad materjalid puudutavad OÜ Keeletunne esitatud arveid, mille tasumiseks kasutas riigikogu liige Lauri Läänemets kuluhüvitist, et uurimisasutused saaksid tuvastada, kas kuluhüvitist kasutati seaduspäraselt.
Erikomisjoni liige Irja Lutsar tõi esile, et OÜ Keeletunne juhatuse liikme Egle Heinsare kinnitusel kasutas Läänemets kuluhüvitisi selliste kulude katteks, mis polnud seotud riigikogu liikme tööga.
„Heinsar tunnistas avalikult, et vähemalt ühel korral, 2022. aasta juulis koostas firma Lauri Läänemetsale fiktiivse arve. Läänemets omalt poolt ei kinnita, et oleks seadusevastaselt tegutsenud. Kuna sisuliselt on kaasus väga sarnane Kert Kingo omaga, siis peame vajalikuks edastada materjalid uurimisasutustele, et nood selgitaksid välja, kas maksumaksja raha kasutati otstarbepäraselt või mitte,” selgitas Lutsar.
Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart kinnitas samuti, et tekkinud olukorras on vaja õiguslikku selgust.
Läänemets ja Heinsar andsid korruptsioonivastasele erikomisjonile juhtumi kohta selgitusi 17. novembril 2025 toimunud istungil.
Õhtuleht tõi septembris päevavalgele loo, kus SDE esimees Läänemets maksis 2021. aastal erakonnakaaslasele toimetamistöö eest ümbrikupalka. Sularaha olevat Läänemets maksnud Egle Heinsarile kokku umbes 4000 eurot. Läänemets märkis toona, et sularahas makstud summa polnud nii suur ja ka muidu ei teinud ta midagi keelatut. Sündmuste detaile ta aga ei mäletavag, ütles Läänemets septembris ERR-ile.
Novembri keskel oli teema esimest korda korruptsioonivastases erikomisjonis, mille keskerakondlasest juht Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles toona, et teema tõstatus küll juba enne hiljutisi omavalitsuste valimisi, kuid ta ei pidanud õigeks seda sel ajal komisjoni ette tuua. «See oleks vägagi poliitilise märgi külge saanud,» lisas ta.
Kovalenko-Kõlvarti sõnul ilmnesid komisjoni istungil Läänemetsa ja Heinsari ütlustes väga selged vasturääkivused. «Heinsari jutu järgi esitas ta ettevõtjana arved töö eest, mida tegelikult ei teostanud, ja Läänemets esitas need riigikogu kantseleisse kuluhüvitise saamiseks,» rääkis komisjoni juht novembris. «Läänemets kinnitas, et olid olemas riigikogu tööga seotud arvamusartiklid, Heinsar aga väitis, et pole ühtegi arvamusartiklit toimetanud ega midagi tõlkinud. Toimetaja sõnul arvet veel ka muudeti, et see oleks usutavam. Nii et praegu on meil sõna sõna vastu.»
Kovalenko-Kõlvarti sõnul ei ole riigikogu kantselei küsinud, kas töö, mille eest Läänemets kuluhüvitist taotles, on ka tegelikult tehtud.
Küsimusele, miks võttis keeletoimetaja raha vastu, seda enam, et arvet muudeti, vastas Kovalenko-Kõlvart, et kunagi oli Heinsaril Läänemetsaga kokkulepe aidata teda valimistel. «Ta sai selle eest tasu – osa sularahas, mingi osa ülekandega ja kolmanda osa siis Läänemetsa riigikogu kuluhüvitistest,» rääkis erikomisjoni juht. «Läänemets tasus oma riigikogu liikme kuluhüvitistest Heinsari esitatud arve eest, kui oli viimast päeva riigikogu liige – järgmisel sai temast minister.»
Heinsari selgitust mööda sõlmis ta Läänemetsaga eelmiste kohalike valimiste eel suulise lepingu, mille järgi aitab ta valmistada ette sotside maailmavaadet tutvustavaid ja selle taustal ka Läänemetsa poliitilist karjääri edendavaid materjale ning saab selle eest temalt iga kuu 1000 eurot netos.
Läänemets on sotsiaalmeedias kirjutanud, et kasutas ka kuluhüvitisi, et maksta Heinsarile talle riigikogu liikme töös vajaliku abi eest. «Riigikohus on andnud kuluhüvitistele mustvalge hinnangu: kui poliitik juba kasutab maksumaksja raha, peab see olema otseselt seotud tema tööga riigikogus,» ütles Kovalenko-Kõlvart.
