Tehnoloogiate ühine arendamine, üksteise tarneahelates osalemine ja ühine sisenemine uutele turgudele tõusid keskseteks teemadeks Tallinnas toimunud esimesel Korea-Eesti kaitsetööstuse äriforumil. Sellest teatab BNS.
Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) korraldatud foorum tõi kokku üle 120 osaleja ning päeva jooksul toimus Eesti ja Korea ettevõtete vahel üle 80 B2B-kohtumise. Konkreetsete koostöövaldkondadena toodi välja õhutõrje- ja droonivastased vahendid, robootika ja autonoomsed süsteemid, tarkvara, sensorid ning samuti kosmose- ja meretehnoloogiad.
Foorumi peamine sõnum oli selge: järgmine samm Eesti ja Korea kaitsetööstuse koostöös ei ole lihtsalt järjekordne tehing, vaid esimene konkreetne ühisprojekt. Foorumit avades rõhutas EIS-i juhatuse liige Ivar Pae, et Korea tootmisvõimsuste ja Eesti tehnoloogiate ühendamine loob uusi võimalusi mõlemale riigile ning avab uksed rahvusvahelistele turgudele. „Korea toob koostöösse tööstusliku skaala, võimsa tootmispotentsiaali ja globaalse haarde, Eesti aga paindlikkuse, digipädevused ja tugeva innovatsiooniökosüsteemi,” ütles Pae oma avakõnes.
Eesti ja Lõuna-Korea suhted kaitsetööstuse valdkonnas omavad juba kindlat alust. 2018. aastal võttis Eesti vastu otsuse hanke osas Lõuna-Korea liikursuurtükkide K9 ostmiseks ning hiljem laienes koostöö mitmelasuliste raketisüsteemide Chunmoo soetamiseni. Foorumil arutati aga väljavaateid, mis väljuvad järjekordse relvasüsteemide hanke raamidest: kuidas ühendada Korea suuremahulised tootmisvõimalused ja süsteemiintegratsiooni potentsiaal Eesti digitehnoloogiate, tarkvara, robootika ja autonoomsete süsteemidega.
Korea tootmisvõimsused ja Eesti innovatsioon täiendavad üksteist
Eesti Kaitse- ja Lennundustööstuse Liidu juhi Kalev Koidumäe esitatud andmetel kuulub liitu 247 ettevõtet ning Eesti kaitsetööstuse käive ulatus 2025. aastal 750 miljoni euroni, millest 450 miljonit moodustas eksport. Eesti ettevõtete kompetentsid hõlmavad laia valdkondade spektrit: piirikontrollist, küberkaitsest ja elektroonilisest võitlusest kuni robootika, droonivastaste vahendite, sensorite, laevaehituse ja kosmosetehnoloogiateni.
Milrem Roboticsi tegevjuht Kuldar Väärsi märkis foorumil, et Korea on väga tugev raske sõjatehnika tootmises, samal ajal kui Eesti ettevõtete oluliseks eeliseks on Ukrainas saadud praktiline kogemus. Üheks Eesti arenevaks kompetentsiks nimetas ta mehitatud ja mehitamata tehnoloogiate integreerimist. Väärsi näeb suurt koostööpotentsiaali eelkõige õhutõrje ja robootika valdkondades, kus tema hinnangul püsib turunõudlus kõrge järgmise viie kuni kümne aasta jooksul.
Skeleton Technologiesi strateegiliste suhete asepresident Arnaud Castaignet rõhutas vastupidavate tarneahelate tähtsust. Tema sõnul peab kaitsetööstus olema valmis hetkeks, mil teda tõepoolest vaja läheb, ja selleks peavad Eesti ja Korea ettevõtted integreeruma üksteise tootmis- ja turustusahelatesse.
Eesti positsioone tugevdab ka tihe side Euroopa ja NATO kaitseinnovatsioonisüsteemidega. Eesti ettevõtted osalevad Euroopa Kaitsefondi 82 projektis, mille konsortsiumide koguväärtus ületab 700 miljonit eurot. Koidumäe ettekande kohaselt on Eesti tööstus Euroopa Kaitsefondi projektide edukuselt viiendal kohal. Lisaks tegutseb Eestis NATO kaitseinnovatsiooni kiirendi (DIANA) regionaalne keskus.
Järgmine samm — konkreetne ühisprojekt
Hoolimata paljudest potentsiaalsetest koostöövaldkondadest sõnastas ettevõtte Nortal kaitsesektori asepresident Marko Kaseleht järgmise sammu lihtsalt: vajalik on üks reaalne ühisprojekt konkreetse lõppkasutaja jaoks. Üks võimalustest on ühendada Eesti oskused tarkvara ja sensorite integreerimise valdkonnas Korea riistvaraga. Võimalike rakendusaladena nimetas Kaseleht olukorrateadlikkuse, varajase hoiatuse, satelliidiandmete analüüsi ning mere- ja rannikuseire süsteeme. Ta märkis ära ka koostööpotentsiaali kosmose- ja merevaldkonnas.
Ettevõtte LIG Defense & Aerospace Euroopa üksuse juht Mookyum Kim mainis ühe võimalusena Korea radarite ja sensorite ühendamist Eesti tehisintellektil perustuva masinnägemistehnoloogia ning robootikaga. Sarnaseid lahendusi saaks kasutada näiteks piiride ja kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitses. Ettevõtte Hanwha Aerospace Chunmoo üksuse juht Myeon Sik Shim rõhutas samuti, et ühiselt välja töötatud ja testitud lahendused võiksid pakkuda uusi võimalusi mõlemale riigile ning siseneda ka laiematele rahvusvahelistele turgudele.
Kontaktidest pikaajalise partnerluseni
Korea kaitsehangete agentuuri (DAPA) esindaja Jong Jae Lee tutvustas foorumil Korea kaitsehangete süsteemi ja rahvusvahelise koostöö võimalusi, sealhulgas üleminekut tehingulistelt suhetelt ühistele teadus- ja arendustegevustele ning tootmisele. Eesti kaitsesektori investeerimiskliimast rääkisid Eesti Kaitse- ja Lennundustööstuse Liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi ning Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp. Omalt poolt tutvustas Korea Eksport-Importpanga Varssavi esinduse juht Seong Woo Ahn finantseerimis- ja tagamisvõimalusi rahvusvaheliste projektide toetamiseks kaitsetööstuses.
Foorumi üheks konkreetseks tulemuseks oli koostöömemorandumi allkirjastamine Eesti Kaitse- ja Lennundustööstuse Liidu ning Korea Kaitsetööstuse Assotsiatsiooni vahel. Dokument loob aluse kontaktide loomiseks ettevõtete vahel, samuti ühiste teadus- ja arendusprojektide, investeeringute ning rahvusvaheliste ärivõimaluste otsimiseks. Korea suursaadik Eestis Il Eun Kim iseloomustas memorandumit kui kahe riigi kaitsetööstuse ökosüsteemide ühendamise algust.
Päeva teises pooles toimus foorumi raames üle 80 eelnevalt kokkulepitud kahepoolse ärikohtumise. Nende eesmärk oli viia päeva jooksul arutatud koostööideed konkreetsetesse projektidesse ja kokkulepetesse ettevõtete vahel.
Korea delegatsiooni koosseisu kuulus seitse kaitsetööstuse ettevõtet, samuti kaitsehangete agentuuri (DAPA), Korea Eksport-Importpanga (KEXIM), Korea Kaitsetööstuse Assotsiatsiooni (KDIA) ja Korea Kaubanduse ja Investeeringute Edendamise Agentuuri (KOTRA) esindajad.
