Eelmisel nädalal avati Pariisis Luisaarel (L’Île aux Cygnes) mälestustahvel Balti keti auks — mis oli üks Euroopa olulisemaid rahumeelse vastupanu aktsioone, teatab BNS.
Tahvli avamine oli 2020. aastal alguse saanud Leedu, Läti ja Eesti saatkondade ning Pariisi linnavalitsuse ühisprojekti lõpuleviimine. Selle algatuse eesmärk on jäädvustada mälestus vägivallatu protesti märgilisest sündmusest ja säilitada tulevastele põlvkondadele mälestus Balti riikide vabadusvõitlusest.
Tseremoonial osalesid Leedu, Läti, Eesti ja Prantsusmaa ametnikud, sealhulgas Eesti peaminister Kristen Michal, Läti valitsusjuht Andris Kulbergs, Prantsusmaa Euroopa asjade minister Benjamin Haddad ja Pariisi abilinnapea Emmanuel Grégoire.
Oma kõnedes rõhutasid osalejad Balti keti tähtsust mitte ainult Balti riikide ajaloo, vaid kogu Euroopa jaoks. Samuti tuletasid nad meelde Prantsusmaa järjekindlat tuge Balti riikide vabadusepüüdlustele ja märkisid, että Prantsusmaa ei tunnustanud kunagi nende okupatsiooni.
Tseremoonial toodi samuti esile rahvuslik ühtsus, rahumeelne kodanikualane allumatus ja rahvusvahelise õiguse austamine — väärtused, mis on aktuaalsed ka täna, kui Euroopa on ühtne oma toetuses Ukrainale.
23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, võtsid umbes kaks miljonit leedulast, läti ja eestlast kätest kinni protestiaktsioonis, mis sai tuntuks kui „Balti kett“. Elav kett ulatus rohkem kui 650 kilomeetri pikkuselt — Gediminase tornist Vilniuses kuni Pika Hermanni tornini Tallinnas.
Samal ajal korraldasid Prantsusmaa Balti kogukonnad Pariisis koos Balti riikidest pärit noortega, kes osalesid Ülemaailmsel Noortekongressil, solidaarsusmarsi Trocadéro väljakult kuni Vabadussamba koopiani Luisaarel. Mälestustahvel avati täpselt selles kohas, kus see marss lõppes.
Lähedal asuv Vabadussamba koopia on sümboliline meeldetuletus väärtustest, mis ühendasid tollal Balti riike ja Prantsusmaad ning jätkavad Euroopa ühendamist täna: vabadus, demokraatia ja rahvusvaheline õigus.
