2025. aastal hukkus Eestis veeõnnetustes 30 inimest, kellest ligi 70 protsenti olid alkoholi tarvitanud või oli alust kahtlustada joovet, teatab BNS.
Päästeamet kutsub üles mitte minema alkoholijoobes ujuma ning mitte laskma purjus sõpra vette, sest just alkohol on üks suurimaid veeõnnetuste riskitegureid.
“Veeõnnetuste ennetamisel on kõige olulisem roll inimestel endil. Kui näed, et sõber on alkoholi tarvitanud ja tahab ujuma minna, siis sekku. See võib tunduda ebamugav, kuid just selline otsus võib päästa inimese elu,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna ohutusteadlikkuse ekspert Tuuli Taavet.
Viimase viie aasta jooksul on suur osa suvistest veega seotud päästesündmustest olnud seotud alkoholi tarvitanud inimestega. Kümneid elusid on päästetud tänu tähelepanelikele pealtnägijatele, kes märkasid joobetunnustega inimest vees või ujuvvahendil ning kutsusid kiiresti abi. Samas näitavad päästesündmused, et sageli on alkoholi tarvitanud kogu seltskond, mistõttu jääb oht õigel ajal märkamata või abi kutsumata.
Möödunud aastal olid 68 protsenti veeõnnetuses hukkunutest alkoholi tarvitanud või joobekahtlusega, seejuures keskmine joove oli 2,59 promilli. Viimase viie aasta lõikes oli eelmise aasta hukkunute keskmine joove kõige kõrgem. Kõige sagedamini hukkuti veekogu ületades või selle ääres liikudes, kuid õnnetusi juhtus ka kalastamisel ja suplemisel. Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 16 inimest.
Päästeamet tuletab meelde, et veeohutus algab lihtsast otsusest: ära mine alkoholijoobes ujuma ja ära lase seda teha ka oma sõbral. Kui märkad vees inimest, kes võib olla hädas, kutsu viivitamata abi numbrilt 112. Üks õigeaegne sekkumine võib päästa elu.
Populaarsemates ujumiskohtades on olemas ka veeohutuse stendid, millelt leiab päästerõnga ja viskeliini ning info ja juhendid, kuidas neid kasutada, helistada häirekeskusesse ning elustada. Iga stend on tähistatud numbriga, et häirekeskus saaks õnnetuse korral sündmuspaiga võimalikult kiiresti tuvastada ja hädasolijatele abi saata.
