Riigikogu õiguskomisjon toetas neljapäeval karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille järgi on nõusolekuta seksuaalvahekord vägistamine, ja saatis eelnõu riigikogu täissaali esimesele lugemisele, kirjutab BNS.
Eelnõu järgi peab vahekorda astumiseks alati olema teise poole nõusolek. See nõusolek ei pea olema sõnaline, kuid peab olema selgelt väljendatud ja vabatahtlik. Nõusolekuta seks on karistatav ka siis, kui ohvri kallal vägivalda ei tarvitatud.
Komisjoni esimees Madis Timpson ütles, et eelnõu järgi minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele.
„Uuringu järgi on 20 protsenti naistest oma elu jooksul kogenud seksuaalvägivalda. Seejuures on registreeritud seksuaalkuritegude arv kasvutrendis,“ lausus Timpson. „Paraku ei jõuta tihti vägistamisteatest kriminaalmenetluse alustamiseni. See tähendab, et ei saa ka juhtunut uurida ega võimalikku seksuaalkurjategijat kohtu ette viia.“
„Muudatus on oluline, et ohvreid senisest rohkem kaitsta ja seksuaalkuritegusid ennetada,“ sõnas Timpson. „Kui praegu tuleb tuvastada, kas kannatanu suutis vastupanu osutada ja toimunust aru saada, siis eelnõu järgi tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas oma nõusolekut. Eelnõuga antakse selge signaal, et kui nõusolekut ei ole, on tegu kuriteoga.“
Eesti on ühinenud Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, mille kohaselt peaks karistatav olema juba see, kui kellegagi astutakse vahekorda ilma tema nõusolekuta. Eelnõuga viiakse Eesti karistusseadustiku sätted Istanbuli konventsiooniga vastavusse.
Komisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele 2. detsembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Pärast esimest lugemist on õiguskomisjonil kavas korraldada kaasamisüritus, kuhu kutsutakse kõik osapooled, kes on eelnõu koostamise ajal selle kohta arvamust avaldanud.
