Alles aprillis hoiatas Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), et Euroopa võib juba juuniks seista silmitsi lennukipetrooleumi puudusega, kui ei õnnestu komenseerida tarneid Pärsia lahe riikidest. Meedia korjas need prognoosid kiiresti üles. Spetsialistid kinnitasid toona ajalehele „MK-Estonia“, et Eestis pole põhjust muretsemiseks ja kütuse tarnetõrked riiki ei ähvarda. Möödunud on kuu ja me otsustasime välja selgitada, mis on viimastel nädalatel muutunud ning mida on lennufirmadel ja reisijatel sel suvel oodata.
Financial Timesi andmetel suurendasid Euroopa riigid mai jooksul lennukipetrooleumi importi USA-st, Nigeeriast ja Indiast. Samal ajal suurendasid Euroopa naftatöötlemistehased lennunduskütuse tootmist ning rida riike võttis kasutusele strateegilised reservid.
Lennufirmade ja naftatöötlemissektori esindajad usuvad, et kütuse reaalse nappuse tõenäosus on märkimisväärselt vähenenud. Nii teatas lennufirma Ryanair juht Michael O’Leary, et praegu pole sektoril suvise lennuprogrammi täitmiseks kütuse olemasolu suhtes praktiliselt mingeid kartusi.
Samas ei ole defitsiidioht täielikult kadunud. Nagu märkisid Euroopa Komisjoni esindajad oma 28. mai teates, võib Euroopa tarneorobleemide püsimisel taas seista silmitsi lennukikütuse nappusega. Brüsseli hinnangul on just lennukipetrooleum Euroopa turu varustamise seisukohast kõige haavatavam naftatoode.
Ilmnes ka probleemi teine pool. Kui kuu aega tagasi oli peamiseks murekohaks kütuse füüsiline kättesaadavus, siis nüüd tõuseb esiplaanile selle maksumus – mis on juba palju kõrgem harjumuspärasest tasemest.
Nii on lennufirma LOT Polish Airlines hinnangul lennuveoturg tänapäeval kütusehindade järsu tõusu tõttu tõsise surve all. Ettevõttes märgitakse, et petrooleumi kallinemine suurendab oluliselt vedajate tegevuskulusid. Riskide maandamiseks kasutab LOT kütusehindade maandamise (hedging) instrumente (maandamine – strateegia, mida ettevõtted kasutavad kaitseks ebasoodsate hinnamuutuste eest – toim. märkus), kuid turu praeguse volatiilsuse juures ei suuda need kulude kasvu täielikult komenseerida.
Seejuures tõdevad lennufirmas osalejad, et lisakulusid ei ole võimalik piletihindade tõstmise teel lõputult reisijate kaela veeretada. Seetõttu otsib vedaja viise kulude kärpimiseks ning kohandab lennuplaani ja marsruute uutele turutingimustele.
Rahulikult, ainult rahulikult
Sellel taustal näib asjade seis Eestis suhteliselt hea, kuigi turuosalised jälgivad jätkuvalt tähelepanelikult hindu ja geopoliitilisi riske.
AS Airport Fuel Terminal juhatuse esimees Ander Hindermäe märgib, et Tallinna lennujaama lennukikütusega varustamise olukord püsib stabiilsena. Tema sõnul kinnitas Poola energia- ja naftakontsern Orlen, ainus lennukikütuse importija Eestis, et järgmise kolme kuu jooksul tarnetõrgete riske ei ole.
Hindermäe rõhutab, et võrreldes kuu taguste hinnangutega pole olulisi muutusi toimunud ning tarnekindluse osas pole põhjust muretseda. Ta juhib tähelepanu ka sellele, et piirkonda saabuv lennukikütus on toodetud peamiselt Põhjamere naftast ning toimivad logiseerimisahelad pole otseselt seotud pingelise olukorraga Lähis-Idas.
Kui veel kaks kuud tagasi valitses lennundussektoris ebamäärasus nii kütusehindade kui ka selle kättesaadavuse osas, siis nüüd on Hindermäe hinnangul olukord järk-järgult normaliseerumas.
„Tarneahelad stabiliseeruvad järk-järgult ja kütuse maksumus on langenud,“ nendib ta.
Vastates küsimusele lennukikütuse defitsiidi ohu kohta Läänemere piirkonnas, millest sektori esindajad kevadel rääkisid, märgib Hindermäe, et selliseid riske pole võimalik täielikult välistada, kuna sektorit mõjutavad jätkuvalt nii geopoliitiline olukord kui ka protsessid rahvusvahelistel energiaturgudel.
Samas ei ole tema hinnangul alust oodata lennukikütuse nappust lähikuudel. Vastupidi, turg annab signaale olukorra järk-järgulisest paranemisest.
„Praegust olukorda illustreerib hästi ka suvehooaja edukas algus. Mais läbis Tallinna lennujaama rekordiline arv reisijaid – 354 000 inimest. See on lennujaama ajaloo kõrgeim kuunäitaja. Võrreldes möödunud aasta maiga kasvas reisijatevoog 13%,“ argumenteerib Hindermäe.
Tema sõnul näitab see, et vaatamata keerulisele väliskeskkonnale toimib lennuühendus tavapäraselt ning „lühiajalised raskused ei ole avaldanud olulist mõju lennuveo kasvule Eestis“.
Võimalik lahendus probleemidele
Praegune olukord on taas sütitanud diskussiooni lennunduse üleminekust säästvale lennukikütusele (SAF): seda toodetakse taastuvatest toorainetest, näiteks kasutatud taimsetest õlidest, põllumajandusjäätmetest või muust biomassist. Võrreldes petrooleumiga võimaldab SAF oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Paljud eksperdid aga tõdevad, et üleminek SAF-ile ei ole kiire: täna on sellise kütuse osakaal turul tühine ning selle tootmine on oluliselt kallim kui lennukipetrooleumi tootmine.
KOMMENTAAR
Dominikas Jakštas, ORLEN Lietuva esindaja (ettevõttesse kuulub Mažeikiai naftatöötlemistehas)
Võime kinnitada, et isegi minimaalsel võimsusel töötades suudab meie ettevõte Balti riikide lennukikütuse vajaduse täielikult katta.
Me jälgime pidevalt olukorda, diversifitseerime lennukikütuse tootmiseks kasutatava toornafta allikaid ja juhime paindlikult tarneahelaid. Need tarned ei toimu Hormuzi väina kaudu, vaid teisi marsruute pidi – valdavalt torujuhtmete kaudu, mitte mereteed pidi.
KOLM KÜSIMUST SPETSIALISTILE
Küsimustele vastab reisibüroo Estravel eraklientide suhete ja turunduse osakonna juhataja Katrin Aaslaid.
- Kuidas reageerivad turistid lennureiside kallinemisele, sealhulgas täiendavatele kütusetasudele?
Estraveli konsultantide tagasiside põhjal otsustades ei saa öelda, et inimesed oleksid hakanud oma reisiplaanidest loobuma. Nad on aga muutunud hinnatundlikumaks: võrdlevad sagedamini erinevaid sihtkohti, reisikuupäevi ja pakkumisi.
Seejuures on huvi populaarsete kuurortriikide – nagu Kreeka, Türgi ja Hispaania – vastu endiselt suur. Hinnatõus mõjutab pigem konkreetse reisi või majutusvariandi valikut kui otsust ennast reisida.
Huvitava suundumusena võib nimetada seda, et reiside ettebroneerimise periood hakkas lühenema juba talvehooajal ja see trend säilis kevadiste reiside planeerimisel. Kui varem planeeriti puhkust mitu kuud ette, siis nüüd tehakse otsuseid sageli viimasel minutil – inimesed otsivad aktiivsemalt kampaaniaid ja eripakkumisi, sealhulgas viimase hetke reise. Viimastel kuudel on Estraveli viimase hetke pakkumistele pühendatud veebilehel ostude maht kasvanud umbes kolmandiku võrra.
2. Kas on oht kütusetasude edasiseks tõusuks suvel või sügisel?
Lennukikütuse maksumus sõltub olukorrast maailmaturul ning viimased kuud on näidanud, et hinnad võivad geopoliitiliste sündmuste mõjul kiiresti muutuda. Kuid mitte iga hinnatõus ei too automaatselt kaasa lennupiletite kallinemist või uute tasude tekkimist.
Paljud lennufirmad kasutavad kütuse ostmiseks pikaajalisi lepinguid, mis aitab siluda hinnakõikumiste mõju. Kui aga kõrge hinnatase püsib pikka aega, peegeldub kulude kasv paratamatult ka reisijatel.
Praegu on meie piirkonna varustatus lennukikütusega piisavalt heal tasemel ning otsest ohtu lennuühenduse katkemisele selle teguri tõttu me täna ei näe.
3. Millised on teie prognoosid lähikuudeks: kas lennupiletid ja reisipaketid jätkavad kallinemist või on turg uute kütusehindadega juba kohanenud?
Tundub, et suurem osa esialgsest hinnamõjust on turul juba kajastunud, kuid täielikust stabiliseerumisest on veel vara rääkida. Kui kütusehinnad jäävad kõrgeks, mõjutab see ka edaspidi nii lennupiletite kui ka reisipakettide maksumust.
Kütuse hind on vaid üks lennupileti lõpliku maksumuse komponente. Seda mõjutavad oluliselt ka nõudlus, konkurents ja hooajalisus. Seetõttu ootame pigem mõõdukaid hinnamuutusi kui uut järsku hüpet.
Sellest hoolimata võivad paindlikud reisijad leida soodsaid pakkumisi ka praegu, eriti kui nad on valmis varieerima reisikuupäevi või kaaluma erinevaid sihtkohti. Kui planeerite pikemat reisi sügiseks või talveks, on mõistlik juba praegu oma plaane reisikonsultandiga arutada.
