19. mai õhtul hakkasid Ida-Virumaalt laekuma teated võimalikust vingugaasiohust: inimesed kaebasid halva enesetunde üle, helistasid häirekeskusesse ja üks inimene vajas hospitaliseerimist. Kõige tõsisemaks kujunes olukord Narvas, kus elanikele soovitati EE-ALARM süsteemi kaudu kiiresti gaasiseadmete kasutamine lõpetada. Paljude jaoks kõlas ametlik selgitus – kuumus ja kõrge õhurõhk – kummaliselt ja isegi hirmutavalt. Miks tekkis probleem just nüüd, mis on sellel pistmist ilmaga ja ega juhtunu taga ei peitu palju tõsisem vanade majade probleem, selgitas „MK-Estonia“.
-
maid mäletavad päästjad veel kaua: Ida-Virumaalt hakkas massiliselt väljakutseid laekuma, eriti tõsine oli olukord Narva eri piirkondades – inimesed kaebasid halva enesetunde üle ning andurid andsid ühtepuhku märku vingugaasi ohtlikust kontsentratsioonist õhus.
Päeva ja õhtu jooksul sõitsid päästjad välja Võidu, Kangelaste, Rakvere, Joala, Viru, Puškini tänavate, Tallinna maantee ja Kreenholmi piirkonna korterelamutesse. Korterites tuvastati ohtlik vingugaasi kontsentratsioon, peamiselt gaasiboilerite ja -veesoojenditega ruumides. Ühel juhul vajas inimene haiglaravi.
Sarnaseid vahejuhtumeid fikseeriti sel päeval ka teistes Ida-Virumaa linnades – kaks juhtumit leidis aset Kohtla-Järvel ja üks Sillamäel. Kuid just Narvas muutus olukord nii massiliseks, et õhtul saadeti linnarahvale EE-ALARM süsteemi kaudu erakorraline hoiatus.
Inimesi kutsuti üles seadmed – gaasipliidid ja -boilerid – viivitamatult kinni keerama ning neid kuni edasiste juhisteni mitte kasutama. Päästjate hinnangul võisid põhjuseks olla kuum ilm, kõrge õhurõhk ja vanade korterelamute halvasti töötav ventilatsioon.
Juba järgmisel päeval teatasid päästjad, et oht on möödas ja uusi väljakutseid neile ei laekunud. Juhtunu tekitas aga elanikes palju küsimusi – alates hämmastusest kuumuse ja vingugaasi seose üle kuni kartuseni, et probleem võib olla palju sügavam ning seotud vanade majade ja ventilatsioonisüsteemide seisukorraga.
Sealjuures pole isegi nädal pärast vahejuhtumit juhtunu põhjuste osas täielikku selgust. Narva võimud soovitasid „MK-Estonial“ pöörduda selgituste saamiseks Päästeameti poole, kuid sealt ei osatud vastata – osa valdkonna spetsialiste oli sel hetkel puhkusel.
Petlik tõmme
Taltechi professor ja hoonete sisekliima ning veetehnoloogia õppekava juht Martin Thalfeldt selgitab: „Praktiliselt kõik eelmise sajandi elumajad ehitati loomuliku ventilatsiooniga. Õhuvahetus sellistes hoonetes sõltub sise- ja välistemperatuuri erinevusest ning tuulest. Talvel väljub soe õhk ventilatsioonikanalite kaudu majast ning külm välisõhk siseneb pragude, tihendamata akende ja värskeõhuklappide kaudu. Seda protsessi nimetatakse korstnaefektiks.“
Näitlikustamiseks toob Thalfeldt lihtsa igapäevase näite: „Kõik, kes on kunagi ahju, kaminat või pliiti kütnud, on kokku puutunud sellega, et sooja suveilmaga tuleb tõsiselt vaeva näha, et suits tuppa ei tuleks. Kevadel hakkab loomulik ventilatsioon nõrgenema ning suvel muutub sise- ja välistemperatuur umbes samasuguseks, mistõttu sõltub õhuvahetus üha enam avatud akendest ja tuulest.“
Sealjuures rõhutab professor, et aastakümnete jooksul on paljud vanad majad muutunud märgatavalt vähem „hingavaks“.
„Inimesed vahetasid aknad hermeetiliste plastakende vastu, kleepisid talveks praod kinni, samas kui ventilatsioonikanalid ja katusel asuvad avad jäid sageli aastateks hoolduseta ning ummistusid järg-järgult,“ loetleb ta. „Kõik see halvendab õhuvahetust ja võib viia mitte ainult hallituse, halva une ja kroonilise stressini, vaid ka palju ohtlikemate tagajärgedeni.“
Eriti suured on riskid korterites, kus on gaasiboilerid, mis kasutavad õhku otse ruumist.
„Gaasiveesoojendite puhul on alati oht, et kütus ei põle täielikult ära ja muu hulgas tekib äärmiselt toksiline vingugaas,“ rõhutab ta. „Halb ventilatsioon ainult võimendab seda riski.“
Rääkides 19. mai sündmustest, märgib professor, et täpsed põhjused pole teada ja toimunu üle saab vaid oletada, kuid mõned selgitused tunduvad kõige tõenäolisemad.
„Sel päeval küündis õhutemperatuur peaaegu +30 kraadini, kusjuures soojenemine toimus väga järsult pärast üsna jahedaid päevi. Seetõttu võisid korterid olla veel suhteliselt külmad. Kuuma välisõhu ja veel jaheda hoone kombinatsioonil võib korstnaefekt toimida vastupidiselt: õhk ja kanalitesse sattunud gaasid võivad liikuda mitte väljapoole, vaid ruumidesse sisse,“ selgitab professor.
Samas juhib Thalfeldt tähelepanu sellele, et kuumus ei valitsenud sel päeval mitte ainult Narvas. Üle +27-kraadist temperatuuri mõõdeti ka Jõhvis, Võrus, Jõgeval ja Tartus.
Kuid ekspert märgib, et korstnaefekt on eriti märgatav kõrgetes hoonetes. Jõgeval näiteks peaaegu puuduvad majad, mis on kõrgemad kui viis korrust, samas kui Narvas ja Tartus on kõrgeid korterelamuid märgatavalt rohkem.
„Seetõttu võis tugev pööratud korstnaefekt tekkida eelkõige just Narvas ja Tartus,“ ütleb Thalfeldt.
Siiski täpsustab ta, et see ei selgita ikkagi täielikult, miks põhiosa teadetest laekus just Narvast.
Kõrge õhurõhu versiooni hindab professor teatud ettevaatlikkusega.
„Tõsiseks mõjuks pidanuks rõhk muutuma väga järsult,“ ütleb ta. „Keskkonnaagentuuri andmetel langes see aga 19. mail Narvas isegi veidi. Olukorra selgitamiseks rõhu mõjuga pidanuks kõikumine olema lokaalne, kuid selle kohta andmed puuduvad.“
Eraldi viitab Thalfeldt ka küttesüsteemide võimalikule rollile. Tartu, Võru ja Jõhvi suurtes korterelamutes kasutatakse sagedamini keskkütet, samas kui Narvas võivad tsentraalse soojuse märgatavalt kõrgema hinna tõttu olla rohkem levinud korteripõhised gaasikatlad ja -boilerid.
Professori sõnul ei tõesta see seost otseselt, kuid muudab sellise versiooni usutavamaks.
Samas kutsub Thalfeldt üles mitte paanikasse sattuma. Tema hinnangul tuleb suvel kuumi päevi kindlasti veel, kuid selleks ajaks on korterid juba soojenenud, mistõttu pööratud korstnaefekti esineb märgatavalt harvemini.
„Gaasiboileri kasutamisel tasub ruume tuulutada, et seadmeni jõuaks värske õhk ja saasteained pääseksid välja,“ soovitab ta.
Professor soovitab vanade majade elanikel ka tõsiselt mõelda hoonete renoveerimisele, küttesüsteemide moderniseerimisele ja üleminekule loomulikult ventilatsioonilt kaasaegsele mehaanilisele ventilatsioonile.
Sealjuures hoiatab ta ainult mehaanilise väljatõmbe paigaldamise eest korteripõhiste gaasiveesoojenditega majades.
„Mehaaniline väljatõmme tekitab korterites alarõhu ja kompensatsiooniõhk võib hakata sisse tulema sealhulgas ventilatsioonikanalite kaudu,“ hoiatab Thalfeldt.
Ohtlik segu
AS Gaasivõrk tehniline juht Tõnis Aruste rõhutab: igas põlemisprotsessis on ülioluline kütuse ja hapniku õige suhe.
Tema sõnul võib õhutemperatuuri järsk tõus viia hapnikupuuduseni ja sellest tulenevalt gaasi mittetäieliku põlemiseni ning vingugaasi tekkeni.
„Ühe kuupmeetri gaasi põlemiseks kulub umbes kümme kuupmeetrit õhku,“ selgitab spetsialist.
Eriti oluline on Aruste sõnul tagada normaalne õhu juurde- ja väljavool väikestes ruumides, näiteks vannitubades. Ta tuletab meelde, et vingugaas on lõhnatu ja värvitu, jäädes samal ajal äärmiselt toksiliseks.
„Seetõttu on väga oluline tagada vajalik ventilatsioon gaasiseadmete paigalduskohtades, samuti korrapäraselt hooldada ja puhastada korstnaid,“ rõhutab ta.
Aruste tuletab meelde ka seda, et vingugaasiandur on kohustuslik kõigis eluruumides, kus kasutatakse põlemisprotsessiga seotud seadmeid – näiteks ahjusid, kaminaid või gaasikatlaid.
Lisaks lasub vastutus gaasipaigaldise – seadmete ja torustike – korrasoleku eest eluaseme omanikul. Selliste süsteemide kontroll on kohustuslik kord nelja aasta jooksul, kuid spetsialisti sõnul on gaasiseadmeid ja ventilatsioonikanaleid soovitatav hooldada vähemalt kord aastas.
„Spetsialistide soovitusel on mõistlik kaaluda ka vanade gaasiseadmete väljavahetamist,“ lisab Aruste.
Mida näitas kontroll?
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) andmetel said vingugaasiandurite massilise rakendumise põhjuseks Narvas 19. mail probleemid ventilatsiooni ja korstnatega. Ohtlikku olukorda süvendasid ka ilmastikutingimused, mis mõjutasid loomulikku tõmmet.
Eelanalüüs näitas, et rohkem kui pooltel juhtudel oli tegemist korteritega, kus gaasipaigaldiste kontrolle polnud tehtud. Kolmel juhul tunnistati seadmed nõuetele mittevastavaks. Samal ajal olid veel viies korteris süsteemid eelnevalt tehnilise kontrolli edukalt läbinud.
TTJA-s rõhutatakse: tegemist ei olnud majapidamisgaasi lekkega, vaid vingugaasi levikuga, mis tekib põlemisel hapnikuvaestes tingimustes.
