Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson kirjutab sotsiaalmeedias, et kuigi spekulatsioonid Venemaa võimaliku peatsest rünnakust Balti riikide või mõne muu Euroopa osa vastu koguvad hoogu, tuleks siiski keskenduda sellele, kuidas aidata Ukrainal Venemaa agressioon tagasi lüüa, vahendab BNS.
„Laviinilaadsed spekulatsioonid Venemaa võimaliku peatsest rünnakust Balti riikide või teiste Euroopa piirkondade vastu koguvad hoogu. Üksikuid fakte segatakse soovmõtlemise, mustemate stsenaariumide ja vahel lihtsalt tähelepanuvajadusega. Peame olema ettevaatlikud, et me ei langeks vaenlase seatud hirmutamislõksu,“ märkis Mihkelson.
Ta tuletas meelde, et Euroopas käib suur sõda, kuid liitlased kas eiravad seda või käsitlevad seda vaid piirkondliku territoriaalse konfliktina.
„Venemaa ei ole oma strateegilisi eesmärke muutnud: tema ülesandeks on hävitada Ukraina suveräänsus ja kujundada ümber olemasolev Euroopa julgeolekukord – teisisõnu nõrgestada ja lõpuks purustada NATO,“ selgitas Mihkelson.
Mihkelson soovitab liitlastel sõnastada selgemalt oma strateegilise eesmärgi – aidata Ukrainal saavutada võit ja lüüa tagasi Venemaa agressioon.
„Kui Venemaa näeb, et isegi tahtjate koalitsiooni liikmed ei ole valmis sõnastama selget strateegilist eesmärki – aidata Ukrainal võita ja lüüa tagasi Venemaa agressioon –, siis miks peaks Kremlin uskuma, et meil jätkub otsustavust kaitsta ka NATO-t ennast?“ küsis Mihkelson retooriliselt.
Tema sõnul ei lõpeta Venemaa agressioonisõda pelgalt palve peale, selleks peab jätkuva agressiooni hind muutuma Venemaale kõrgemaks kui sellest oodatav kasu. Tahtjate koalitsioon peab selleks pürgima kolme konkreetse eesmärgi poole.
„Esiteks peame oluliselt suurendama sõjalist tuge Ukrainale, näiteks vähemalt 0,25 protsendini SKP-st aastas, jätkates samal ajal Ukraina finantssüsteemi toetamist, et aidata katta sõjakulusid, mis on praegu 190 miljonit dollarit päevas,“ kirjutas Mihkelson. „Teiseks peame valmistuma sõjalis-humanitaarseks missiooniks, et kaitsta Ukraina linnu, kogu maailmale olulist teraviljaeksporti ja kriitilist strateegilist infrastruktuuri Venemaa ulatusliku õhuterrori eest. Ja kolmandaks peame avaldama Venemaale otsustavat majanduslikku survet, et tema sõjamasin ei saaks enam praeguses mahus toimida.“
