Juuli on Eestis traditsiooniliselt tormide kuu. Seetõttu ei jäta me näiteks suvilast ära sõites oma kasvuhoonet kunagi lahti – oleme ju näinud videoid, kuidas inimestel „põgenevad kasvuhooned“ otse maanteele, kirjutab toimetusele lugeja Ljudmilla Tallinnast.
Ja üldse ei jäta me midagi sellist, millel on kas või vähimgi „tuulepuri“. Kuid selgus, et mitte kõik pole nii ettenägelikud.
Möödunud nädala tugeva tuule ajal lendas naabri suvilakrundilt minu köögiviljaaeda laste täispuhutav batuud. See murdis hernetoed, muljus maitserohelist ja kahjustas mitmeid õitsevaid taimi.
Naaber väidab, et süüdi on torm ja ta ei pea midagi hüvitama.
Kes sellises olukorras kahjude eest vastutab? Kas tõesti peab kannatanu tagajärjed oma kulul kõrvaldama?
Toimetuselt:
Nagu selgitatakse kindlustusseltsis BTA, siis kui kahju on tekitatud naabri krundil asunud varaga, peab vastutust kandma just selle vara omanik.
Näiteks kui tugev tuul tõstis õhku kinnitamata batuudi, mis kahjustas teise inimese vara, võib kahju hüvitamise kohustus langeda batuudi omanikule.
„Sellistel juhtudel on oluline teha kindlaks juhtunu põhjus,“ ütleb kodukindlustuse riskijuht Mailis Sats. „Kui ese ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud, võidakse seda pidada omanikupoolseks ebapiisavaks ettenägelikkuseks.“
Samal ajal on olukordi, kus kahju peetakse loodusõnnetuse tagajärjeks. Nii näiteks, kui torm murdis terve puu naabri krundile, katab kahjud tavaliselt kannatanud poole varakindlustus.
Kui aga puu oli avariiohtlik ja vajas eemaldamist, kannab vastutust krundi omanik.
Eksperdid tuletavad meelde, että selliseid juhtumeid võib katta eraisiku vastutuskindlustus, mis ei kuulu kõikidesse kodukindlustuspoliisidesse. Seetõttu tasub eramajade ja kruntide omanikel eelnevalt täpsustada, millised riskid on nende kindlustuslepinguga ette nähtud.
