Töötan ühes ettevõttes juba mitu aastat kahveltõstuki juhina. Hiljuti juhtus mul ülemusega üsnagi absurdne konflikt, räägib Stanislav Tallinnast.
Ta helistas minu vabal päeval ja palus kiiresti asendada kolleegi, kellel juhtus kodus õnnetus. Kuid ma olin alkoholi tarvitanud ja seepärast keeldusin tööle tulemast, millest juhtival töötajal sai suur pahameel.
Järgmisel päeval kutsuti mind vestlusele ja öeldi, et minuga ei soovita enam koos töötada.
Mulle selgitati, et kui ma ei kirjuta omal sootul lahkumisavaldust, siis lastakse mind ikkagi lahti, kuid juba „halva artikli alusel“, ning siis tekivad mul probleemid uue töö leidmisega.
Vestlus oli väga emotsionaalne. Minule avaldati survet, öeldi, et parem on suhteid mitte rikkuda ega tekitada probleeme ei endale ega tööandjale. Tulemusena kirjutasin ma omal soovil lahkumisavalduse.
Kui ma koju jõudsin ja rahunesin, sain aru, et tegelikult ma ei tahtnud töölt lahkuda. Järgmisel päeval teatasin tööandjale, et soovin avalduse tagasi võtta, kuid mulle vastati, et see on juba registreeritud ja midagi muuta ei saa.
Palun öelge, kas ma saan oma töölt lahkumise tühistada, kui kirjutasin avalduse surve all?
Toimetuselt:
„Oluline on teada: töötaja ei ole kohustatud kirjutama lahkumisavaldust ega alla kirjutama töölepingu lõpetamise kokkuleppele, kui ta ei ole sellega nõus või ei saa dokumendi sisust aru. Tööandjal ei ole õigust avaldada töötajale survet, sundida teda kirjutama avaldust „omal soovil“ ega sunniviisiliselt nõustuma töösuhte lõpetamisega,“ hoiatatakse Tööinspektsioonis.
Kuid on oluline nüanss: kui töötaja esitas ise lahkumisavalduse, siis alates hetkest, kui tööandja selle kätte sai, loetakse selline avaldus kehtivaks.
Tööleping lõpeb sel alusel ja sel tähtajal, mis on avalduses märgitud. Seepärast lihtsalt hiljem öelda: „Mõtlesin ümber“ – sellest tavaliselt ei piisa.
Kui avaldus oli kirjutatud vabatahtlikult, ilma surve, ähvarduste, pettuse või olulise eksimuseta, ei ole tööandja kohustatud seda tühistama. Kuid kui avaldus oli kirjutatud vastupidiselt enda tahtele – näiteks surve, ähvarduste, pettuse või eksimuse tõttu –, siis saab nõuda sellise tehingu tühistamist.
Eestis on sellises olukorras juttu mitte lihtsalt „töölt vabastamise vaidlustamisest“, vaid tehingu tühistamisest Tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel.
Ehk töötaja peab teatama, et tema tahteavaldus oli tühine, sest avaldus esitati näiteks ähvarduse, pettuse või eksimuse tõttu.
Kuid siin on keerukus: vaidluse korral peab töötaja esitama tõendeid – kirjavahetust, sõnumeid, helisalvestisi, tunnistajaid, vestluse asjaolusid, dokumente või muid kinnitusi selle kohta, et avaldus oli kirjutatud tema tegeliku tahte vastaselt. Kui selliseid tõendeid ei ole, võib vaidlus kujuneda keeruliseks.
Mida saab teha, kui olete sattunud sellisesse olukorda?
-
võimalikult kiiresti teavitada tööandjat kirjalikult sellest, et avaldus oli kirjutatud surve / ähvarduse / eksimuse / pettuse tõttu;
-
märkida, et te ei soovi töösuhet lõpetada;
-
säilitada kõik tõendid: sõnumid, kirjad, salvestised, tunnistajate nimed;
-
mitte kirjutada alla täiendavatele dokumentidele, kui te ei ole nendega nõus;
-
vajadusel pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.
Kui töövaidlusorgan tuvastab, et avaldus oli tõesti esitatud töötaja tahte vastaselt ja tehingul puudub jõud, siis loetakse avaldus tühiseks algusest peale.
See tähendab, et töösuhe ei ole lõppenud ja see jätkub.
Peamine nõuanne: ärge kirjutage lahkumisavaldust surve all, stressis või emotsioonide ajel. Kõigepealt võtke paus. Paluge aega järelemõtlemiseks. Ärge kirjutage alla sellele, millega te ei ole nõus või mis on teile arusaamatu. Mõnikord võib üks allkiri, mis on pandud hirmu- või vihaseisundis, viia pika ja keerulise vaidluseni.
