Elan Koplis ja soovin juhtida tähelepanu olukorrale rannapargis. Pargis on kolm jalutusrada: üks kulgeb piki teed, teine läbi pargi keskosa, kolmas merele lähemal. Kuid rahulikult neil jalutamine muutub üha keerulisemaks suure hulga jalgratturite, tõukeratturite ja rulluisutajate tõttu, kirjutab toimetusele lugeja Natalja Tallinnast.
Oleme abikaasaga pensionärid ja käime seal iga päev jalutamas. Kuid nüüd peab puhkamise asemel pidevalt olema valvel.
Jalgratturid ja tõukeratturid kihutavad suure kiirusega kõigil radadel. Kui nad sõidavad vastu, saab veel astuda kõrvale. Kuid eriti hirmus on, kui sind möödutakse tagantpoolt – sa ei näe neid ega tea, kes praegu lähedalt mööda kihutab.
Pargi rajad ei ole liiga laiad, ja jalgratturid peaaegu mitte kunagi ei hoiata oma lähenemisest kellaga.
Nad kihutavad mööda nii kiiresti, et mõnikord lihtsalt ehmatad. Süda seiskub ootamatusest. Pargis jalutavad lapsed, inimesed koertega, eakad inimesed. Piisab sellest, et keegi komistab või astub järsult kõrvale – ja võib toimuda kokkupõrge.
Mulle tundub, et probleemi võiks lahendada liiklusohtude eraldamine. Oleks soovitatav, et vähemalt üks rada eraldataks jalgratturitele ja tõukeratturitele, ning ülejäänud jäetaks jalakäijatele. Praegu tuleb välja, et kõik sõidavad ja kõnnivad seal, kus tahavad.
Loodan väga, et linn pöörab sellele probleemile tähelepanu enne, kui juhtub tõsine õnnetus.
Toimetuselt:
Põhja-Tallinna linnaosavalitsuses kinnitatakse, et probleem on neile teada.
«Me teame sellest olukorrast, ja mõned Põhja-Tallinna elanikud on juba pööranud sellele meie tähelepanu,» ütleb linnaosavanem Manuela Pihlap.
Valitsuses selgitatakse, et Pelguranna peamisel kergliiklusteel, mis kulgeb läbi Stroomi pargi, on ette nähtud eraldi rajad jalakäijatele ja mikromobiilsusvahendite kasutajatele. Kõik ülejäänud rajad pargis on mõeldud ühiskasutuseks, millest annavad märku paigaldatud liiklusmärgid.
Linnaosavanema sõnul nõuaks täielikult eraldatud marsruutide loomine pargi mastaapsemat rekonstrueerimist, kuna «üksnes liikluskorraldusvahenditest selleks ei piisa».
«Valitsus otsib võimalusi võimalikult kiiresti tõsta jalakäijate turvalisust juba olemasolevates tingimustes, – kinnitab vanem. – On oluline meeles pidada, et elektritõukerataste ja teiste kergliikurite maksimaalne lubatud kiirus on 25 km/h.»
Pihlap rõhutab: «Nii jalgratturid kui ka mikromobiilsusvahendite kasutajad peavad jalakäijate vahetus läheduses liikudes vähendama kiirust tasemeni, mis oluliselt ei ületa jalakäija kiirust, ega tohi luua talle ohtu.»
Kontrolli liiklusreeglite täitmise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet. Samal ajal, Manuela Pihlapi sõnul, jälgib ka linnaosavalitsus olukorda ning teeb vajadusel koos Munitsipaalpolitseiga märkusi kergliikurite kasutajatele.
