Soovin teada, kust otsida abi vanaprouale, kellel on oma peres halb elada, kirjutab toimetusele lugeja K. Tallinnast.
Sattusin temaga juhuslikult vestlema, ma ei ole tema jaoks lähedane inimene ega perekonnasõber. Sugulased tahavad kasutada tema pensioni ja ei kiirusta seetõttu vanaprouat hooldekodusse paigutama, ehkki ta ise eelistaks sinna kolida. Kas sellistel puhkudel peaks aitama elukohajärgne sotsiaalosakond?
Reeglina öeldakse sotsiaalosakondades, et inimene peab endale hooldekodus koha ise leidma, kuid vanaprouat ei lasta isegi telefoni ligi.
Kuidas tegutsevad sotsiaalosakonna töötajad olukorras, kus hooldekodukoht on vaja leida kiiresti, kuid inimene ise ei ole selleks võimeline?
Toimetuselt:
„Kui inimene on tunnistatud sotsiaalabi vajavaks, siis on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada talle teenuse osutamine ja leida sobiv hooldekodu. Inimene võib loomulikult ka ise endale koha leida, kuid ka sel juhul on omavalitsus kohustatud teda selles aitama. Vastutus abi korraldamise eest lasub kohalikul omavalitsusel,“ selgitab Sotsiaalkindlustusameti kohalike omavalitsuste nõustamise talituse juht Heli Ferschel.
Spetsialist lisab: „Sellistel puhkudel on kohalik omavalitsus kohustatud hindama olukorda, inimese vajadusi ja tema võimet iseseisvalt tegutseda. Vajadusel peab just sotsiaalosakond tegelema sobiva koha otsimise, hooldekodudega suhtlemise ja teenuse osutamise korraldamisega. Omavalitsuse ülesanne on tagada, et inimene ei jääks abita oma haavatavuse või võimetuse tõttu iseseisvalt süsteemis orienteeruda.“
Ferschel rõhutab, et üldiselt lasub meil kõigil kohustus teavitada vastavaid asutusi abivajavast inimesest.
„Probleemist tuleks teatada just sotsiaalteenistustele – võimalik, et tegemist on inimese kinnihoidmisega tema tahte vastaselt ning olukord nõuab politsei sekkumist,“ ütleb ta. „Kutsume üles lahendama selliseid probleeme mitte ainult ajaleheveergudel, vaid ka päriselus.“
