Kuna Venemaal on raskusi võidu saavutamisega sõjas Ukraina vastu, otsib ta alternatiivseid edusamme ning peab Balti regiooni ja Poolat potentsiaalseteks järgmisteks sihtmärkideks, teatas esmaspäeval Leedu kaitseminister Robertas Kaunas. Sellest teatab BNS.
„Kuna sõda Ukrainas ei lähe Venemaa plaani kohaselt, ta ei suuda võita ning täna kõlavad plahvatused juba ka Venemaa enda territooriumil, tekkinud on kütusedefitsiit (…) küsib Venemaa ühiskond Kremli režiimilt juba küsimusi: miks see kõik toimub ja kus on lubatud võit,“ ütles Kaunas rahvusliku ringhäälingu LRT eetris.
Ministri sõnul vajavad Kreml ja Vladimir Putin uut eskalatsiooni, mistõttu on Balti regioon ja Poola kõige tõenäolisemad lähimad sihtmärgid.
Kaunase avaldus järgnes sellele, kui Leedu president Gitanas Nausėda kinnitas mõned nädalad tagasi välismeedias ilmunud teateid sellest, et Venemaa plaanib provokatsioone Poolas või Balti riikides, et panna proovile NATO ühtsus.
Presidendi sõnul põhineb see info luureandmetel võimalikest Venemaa rünnakutest piirkonna elutähtsa infrastruktuuri vastu, mida võidakse korraldada nii konventsionaalsete kui ka mittekonventsionaalsete vahenditega.
Poola välisminister Radosław Sikorski vihjas varem, et Venemaa võib viia läbi operatsiooni vale lipu all, kasutades Ukraina droone.
Vastusena võimalikele ohtudele tugevdati Leedus hiljuti kriitilise tähtsusega transpordi- ja energiainfrastruktuuri kaitset. Kaunase sõnul hinnatakse olukorda pidevalt luureandmete põhjal ning tegevusi koordineeritakse liitlastega.
Minister rõhutas samuti, et Leedu ei provotseeri Venemaad, vaid tugevdab NATO ja Euroopa Liidu liikmena oma kaitset, sõjalist potentsiaali ja integratsiooni Läänega.
Arutelu võimalike Venemaa provokatsioonide üle aktiviseerus Moskva lahinguväljal kasvava surve taustal. Viimastel kuudel on Ukraina viinud läbi mitu edukat droonirünnakut Venemaa naftatööstuse objektidele.
