SA Tallinna Lastehaigla arstid peavad värskes pöördumises sotsiaalministrile äärmiselt oluliseks, et praegu Tallinnas kavandatavate tervishoiusüsteemi struktuursete muudatuste teostamise käigus ei kannataks laste spetsialiseeritud meditsiiniabi, sest iga lapse ravi peab olema turvaline, järjepidev ja perekeskne, edastab BNS.
Eesti sünnitusabi ja pediaatrilise ravi näitajad kuuluvad rahvusvaheliselt parimate hulka.
Selle taseme hoidmine eeldab, et tervishoiusüsteemi arendamisel toetatakse terviklikku
raviteekonda alates rasedusest ja sünnist kuni keerukat, erialade ülest ravi vajava
patsiendi käsitluseni, seisab pöördumises.
“Regionaalne meditsiiniabi tasand eristub kõrgelt spetsialiseeritud erialade ning
maksimaalse valmisolekuga taristu poolest. Haruldaste ja keeruliste haiguste ravi ning
erakorraliste olukordade lahendamine eeldab ööpäevaringset valmisolekut ja tihedat
erialadeülest koostööd. Need vajadused ei ole vanusepõhised. Teatud kriitiliste erialade
arendamine (neurokirurgia, torakaal- ja veresoontekirurgia, onkokirurgia, spetsialiseeritud
radioloogia), mis on praegu nii lastele kui täiskasvanutele tagatud regionaalhaiglate poolt,
ei ole Eesti laste populatsiooni arvestades ilma kvaliteedi- ja ohutusalaste
kompromissideta eraldiseisvalt võimalik,” märgivad Tallinna Lastehaigla töötajad.
“Raseduse, sünnituse ja vastsündinu käsitlus on terviklik ahel, mis eeldab sujuvat koostööd erinevate, sealhulgas ka ainult regionaalsesse kompetentsi kuuluvate erialade vahel
(sünnitusabi, neonatoloogia, anestesioloogia, intensiivravi, kirurgia). Kui ema ja laps
peavad ravi tõttu füüsiliselt lahku minema, ei ole tegemist üksnes logistilise, vaid ka olulise
kliinilise ja inimliku probleemiga. Eeltoodust tulenevalt on Põhja-Eestis põhjendatud ühe
regionaalse perinataalkeskuse olemasolu, kus oleks tagatud kogu kõrgema etapi ravi nii
naisele kui lapsele,” seisab pöördumises.
“Vastsündinute ja laste intensiivravi sõltub otseselt regionaalsest taristust, sh radioloogiast, laborist, verepangast, EKMO-st ja dialüüsist. Need teenused peavad olema
kättesaadavad ühes toimivas ja integreeritud süsteemis. Rasked traumad ja masskannatanutega sündmused ei võimalda samuti vanusepõhist jaotamist, vajades erakorralise meditsiini arstide/lastearstide, kirurgide, traumatoloogide ja intensivistide koostööd. Regionaalne traumakeskus peab teenindama nii lapsi kui täiskasvanuid ühise meeskonna ja kompetentsiga,” kirjutavad lastearstid ministrile.
“Arvestades Eesti rahvaarvu ja sündide arvu, ei ole teenuste killustamine ega paralleelsete
regionaalsete struktuuride loomine jätkusuutlik ei patsiendiohutuse, ravikvaliteedi ega ka
personali pädevuse seisukohalt. Juba täna on Põhja-Eestis mitmed pediaatria alaerialad
alamehitatud ning teenuse dubleerimise vajadus süvendaks seda probleemi veelgi,” seisab pöördumises.
SA Tallinna Lastehaigla on üks kolmest Eesti piirkondliku funktsiooniga haiglast, kuhu on
aastakümnete jooksul koondatud kogu Põhja- ja Lääne-Eesti kõrgema etapi laste
tervishoiuteenused ligikaudu 30 erialal. See ja järjest tihedam koostöö Põhja-Eesti
Regionaalhaiglaga on võimaldanud unikaalse multidistsiplinaarse lähenemise ning
järjepideva kõrgema etapi ravi ⅔ Eesti lastele. Laste ja perede jaoks tähendab see loogilist
ja katkematut raviteekonda vastsündinueast täiskasvanute meditsiinisüsteemi
üleminekuni.
Peame oluliseks senise, aastakümneid hästi toiminud koostöö säilitamist regionaalse
arstiabi süsteemis, kus ühise meeskonnana on tagatud keerukate laste haigusjuhtude
käsitlus, sealhulgas komplitseeritud sisehaigused ja harvikhaigused, onkoloogia,
psühhiaatria, neuroloogia ja neurokirurgia, lastekirurgia ja ortopeedia, raske trauma,
põletusravi, intensiivravi ja erakorraline diagnostika. Lapse ja pere seisukohalt on kriitiline,
et ravi toimuks seal, kus on olemas vajalikud spetsialistid ja ka laste raviks valmisolekut
omavad tugisüsteemid.
“Soovime rõhutada, et regionaalse lastearstiabi planeerimine eeldab terviklikku vaadet
kogu tervishoiusüsteemile. Selline vastutus ja koordineerimise võimekus saab olla vaid
riiklikul tasandil. Sotsiaalministeeriumil koos Tervisekassaga on keskne roll tagamaks, et
otsused lähtuksid laste ja perede tegelikest vajadustest ning oleksid pikaajaliselt
jätkusuutlikud,” kirjutavad Tallinna Lastehaigla arstid.
“Kokkuvõttes oleme seisukohal, et regionaalne lastearstiabi ja perinataalabi peavad olema
funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt integreeritud regionaalsesse meditsiiniabisse.
Ainult nii on võimalik tagada lapse turvaline ning järjepidev raviteekond, perekeskne
käsitlus, kõrge ravikvaliteet, optimaalne personali hulk ja pädevus ning tervishoiusüsteemi
kestlikkus. Palume, et edasised otsused sünniksid läbipaistvas protsessis, riigi juhtimisel ning tihedas koostöös erialaspetsialistidega, seades esikohale lapsed ja nende pered,” seisab pöördumises.
