Riigikogu rahanduskomisjon arutas teisipäeval rahandusminister Jürgen Ligiga 2026. aasta teise lisaeelarve eelnõu, mis näeb ette vahendite ümberjagamist valitsemisalade vahel ja riigi tulude suurendamist 14,1 miljoni euro võrra, teatab BNS.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann meenutas, et juunis võttis Riigikogu vastu 2026. aasta lisaeelarve. Nüüd tekkis vajadus teise lisaeelarve järele, et täpsustada riigieelarve tulude mahtu.
«Seoses vangla renditulu arvessevõtmisega suurenevad riigieelarve tulud sel aastal 14,1 miljoni euro võrra,» selgitas Akkermann.
Ta rõhutas, et lisaeelarve ei mõjuta maksukoormust. Vangla renditulud parandavad valitsemissektori eelarve näitajaid, kuid Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt on eelarvedefitsiit sel aastal endiselt 4,4% SKP-st.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik märkis, et selleks aastaks planeeritud investeeringuid ei tuleks võimalusel edasi lükata.
«Kulud vähenevad lisaeelarves umbes kuue miljoni euro võrra ja investeeringud suurenevad 5,8 miljoni euro võrra. See on mõistlik suund: kui on võimalus suunata vahendeid tegevuskuludelt investeeringutesse, tuleks seda kasutada,» ütles Korobeinik.
Samas ei ole tema sõnul tegemist kuue miljoni euro tegeliku kokkuhoiuga. Suur osa muudatustest on seotud kulude ajastusega: tegevused, mida sel aastal ei realiseerita, lükatakse edasi järgmistele aastatele.
«See viib eelarve paremini vastavusse selle tegeliku täitmisega, kuid ei lahenda riigirahanduse peamist probleemi — eelarvedefitsiit jääb sel aastal endiselt 4,4% tasemele SKP-st,» märkis Korobeinik.
Akkermann selgitas, et lisaeelarve muudab ka vahendite jaotust aastate vahel. Kulud ja investeeringud, mida ei ole võimalik 2026. aastal teha, kantakse üle järgmistesse aastatesse ja võetakse tekkepõhiselt arvesse vastavatel perioodidel.
Märkimisväärse osa eelnõust moodustab vahendite ümberjagamine valitsemisalade vahel, mis on võimalik vaid Riigikogu poolt riigieelarves muudatuste tegemise kaudu. Eelkõige suunatakse valitsuse reservi vahendid kasvanud liikmemaksude katmiseks ja Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamise ettevalmistamiseks.
Eelmise aasta detsembris vastu võetud 2026. aasta riigieelarve näeb ette tulusid 18,6 miljardi euro ulatuses ja kulusid 19,5 miljardi euro ulatuses. Investeeringute maht on 1,3 miljardit eurot, finantstehingute maht 1,5 miljardit eurot.
-
aasta teise lisaeelarve eelnõu on ette valmistatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus algatada sellise eelnõu hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta lõppu.
Rahanduskomisjon otsustas saata eelnõu (1019 SE) Riigikogu täiskogu istungile 29. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
