Tartu Maakohus mõistis Violetta Rukina süüdi oma vastsündinud lapse tapmises ja karistas teda reaalse vangistusega, teatab BNS.
Kohus mõistis Rukinale kahe ja poole aasta pikkuse vangistuse. Kuna asja arutati lühimenetluses, vähendati karistust ühe kolmandiku võrra. Seega kujunes lõplikuks karistuseks üks aasta ja kaheksa kuud vangistust.
Süüdistuse kohaselt sünnitas Rukina möödunud aasta novembris elusa poisslapse ning tappis vastsündinu kohe pärast sünnitust tahtlikult, kägistades ta ära. Süüdistuse versiooni kohaselt kägistas Rukina vastsündinu, sulgedes tema suu ja nina kaudu hapnikujuurdepääsu. Seejärel pani ta keha kilekotti ja peitis voodi taha. Alles järgmisel päeval toimetas süüdistatav hukkunud imiku erakorralise meditsiini osakonda (EMO).
Olgugi et naisel oli võimalus abi otsida, ei teinud ta seda ei enne sünnitust, selle ajal ega vahetult pärast lapse sündi. Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördus ta juba surnud imikuga alles järgmisel päeval.
Olgugi et naisel oli võimalus abi otsida, ei teinud ta seda ei enne sünnitust, selle ajal ega vahetult pärast lapse sündi.Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördus ta juba surnud imikuga alles järgmisel päeval.
Kohtu hinnangul on Rukinale esitatud süüdistus põhjendatud ja tõendatud. Kohus jõudis järeldusele, et lapse surm ei saabunud juhusliku asjaolude kokkulangevuse ega ettevaatamatuse tõttu: naine võttis talt elu tahtlikult.
Kohus pidas ebaveenvaks ka Rukina väidet, nagu oleks ta kavatsenud lapsest ametlikult loobuda ja anda ta riigi hoole alla. Kohtu hinnangul viitasid tema tegelikud teod vastupidi kavatsusele imik tappa. Lisaks tegi naine kõik võimaliku, et varjata nii oma rasedust kui ka lapse surma.
Kohus otsustas Rukinalt menetluskuludena välja mõista 3570,68 eurot. Otsus ei ole veel jõustunud.
Vanemprokurör Ingmar Laas märkis, et kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga: süüdistatav tappis oma vastsündinud lapse tahtlikult ning talle mõisteti reaalne vangistus.
„Karistus ei saa juhtunut olematuks teha. Hukkus vastsündinud laps, kes sõltus täielikult oma emast. See kohtuotsus näitab, kui rasked võivad olla tagajärjed, kui noor inimene jääb oma murega üksi, ei räägi sellest kellelegi ega otsi abi. Isegi kõige raskemaid üleelamisi peab inimene saama lähedastega jagada ilma hukkamõistu kartmata. Me ei ole alati võimelised lähedase probleemi kohe lahendama, kuid saame teda ära kuulata, toetada ja aidata õigel ajal abi otsida,“ märkis Laas.
Prokuröri sõnul näeb seadus ema poolt oma vastsündinud lapse tapmise eest ette kuni viieaastase vangistuse.
„Hinnates juhtunu asjaolusid ja olemasolevaid tõendeid, pidasime põhjendatuks nõuda naisele reaalset vangistust selle kuriteo eest ettenähtud keskmises määras – kaks aastat ja kuus kuud. Täpselt sellise karistuse mõistis ka kohus. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra,“ selgitas Laas.
