Harju maaohus tunnistas neljapäeval 50-aastase Anatoly Privalovi süüdi Venemaa Föderaalsele Julgeolekuteenistusele (FSB) teabe kogumises ja edastamises ning karistas teda kuue aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, kirjutab BNS.
Karistusaja hulka arvatakse tema eelvangistuses viibitud aeg ja vangistuse alguseks loetakse kahtlustatavana kinnipidamise päev mullu 12. oktoobril.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt on Anatoly Privalov alates 2016. aastast koostöös FSB ohvitseridega osalenud Eesti julgeoleku vastu suunatud tegevuses. Privalov edastas nii sidevahendite kaudu kui ka Venemaal toimunud kohtumistel FSB ohvitseridele nende soovitud infot ja luuretegevuse toetamiseks vajalikke vahendeid.
Näiteks edastas ta FSB-le infot Eesti ja liitlaste õiguskaitse-, luure- ja julgeolekuasutuste tegevuse ning riigi kaitserajatiste kohta. Samuti infot võimalike Venemaa huvides salajasele kaastööle värvatavate kohta.
Narvas elav mees oli muuhulgas kaasatud sabotaažiaktidesse ja ränderünnetesse ning püüdis 2025. aastal FSB-ga koostöös korraldada Eestis kinnipeetud FBI kriminaalmenetluses tagaotsitava Andrei Ševljakovi põgenemise Venemaale.
“Andrei Ševljakov oli elektroonilise järelevalve all, ent see ei takistanud Anatoly Privalovil koostöös FSB-ga tema põgenemist plaanida. Sel korral see ei õnnestunud, kuid juhtum tõestab, et elektrooniline järelevalve ei ole julgeolekuga seotud kuritegude puhul piisav,” ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.
Venemaa eriteenistus kasutab värvatud kaastöötajaid vaenutegevuses Eesti, aga tegelikult laiemalt Lääne vastu. “Näeme rünnakute ja nende plaanide pealt, et vaenulik mõjutustegevus on vägivaldsem,” selgitas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Taavi Narits.
Peamiseks riskikohaks hindab ta Venemaal pikemat viibimist või piiriületamist. “Olenemata rahvusest või kodakondsusest kasutatakse ära eeskätt just inimesi, kellel on eri põhjustel vaja Venemaal käia. Venemaa eriteenistused värbavad kaastöötajaid piiril ja oma territooriumil ning kasutavad neid Eesti ja laiemalt Lääne vastu. Tagajärjeks, nagu kõigi eelnevate juhtumite puhul, on vanglamüürid,” tõdes Narits.
“Meie ühise vastutegevuse heidutus on usutav – värvatud kaastöötajad hindavad vahelejäämise riski suureks ning see pärsib plaanitud kurjade kavatsuste elluviimist oluliselt,” märkis ta.
Süüdistuse järgi kestis Privalovi tegevus kuni tema kinnipidamiseni 2025. aastal.
Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ja jõudis seisukohale, et kokkuleppes kirjeldatud süüteod on tõendatud ning tema tegudele on antud kokkuleppes õige karistusõiguslik hinnang. Kohus nõustub ka karistuse liigi ja määraga, kuna see vastab süüdistatava süü suurusele.
Menetluskuludena tuleb Privalovil tasuda sundraha 2215 eurot.
Kohtuotsus ei ole jõustunud.
