Politsei on korduvalt üritanud saada kohtult luba liiklemiseks keelatud elektritõukerataste ja teiste võimsamate kaherattaliste sõidukite konfiskeerimiseks, kuid kõik taotlused on jäänud rahuldamata, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Praegu kavandatav liiklusseaduse muudatus annaks politseile õiguse konfiskeerimise üle ise otsustada, kuid ei pruugi kõrvaldada põhjust, miks kohtud on sellest seni keeldunud.
Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalvetalituse juhi Taavi Kirssi sõnul edastas politsei kohtusse kolm asja, milles taotles liiklemiseks keelatud sõidukite konfiskeerimist, mis olid tavalistest elektritõukeratastest kiiremad või võimsamad.Kõigil kolmel juhul jättis kohus taotluse rahuldamata, kuna sõiduk ei kuulunud rikkumise toime pannud isikule.
„Taotluste eesmärk ei olnud massiline konfiskeerimine, vaid õigusselguse saavutamine ja uue kohtupraktika kujundamine,“ selgitas Kirss. Tema sõnul ei olnud Eestis varem selliste sõidukite konfiskeerimise praktikat ning politsei tahtis välja selgitada, kas kehtiva seadusandluse alusel on võimalik neid liiklusest lõplikult eemaldada.
Väljaanne Postimees tutvus kolme politsei mainitud kohtuotsusega. Neis nimetatakse neid liikumisvahendeid mootorsõidukiteks. Kõikides asjades juhtis sõidukit alaealine ning kohus otsustas selle tagastada.
Selle aasta 22. juunil määras Harju Maakohus elektrilise mootorsõidukiga Talaria TL2500 sõitnud noorukile 14 tundi üldkasulikku tööd ning otsustas tagastada sõiduku selle seaduslikule omanikule.
Nädal hiljem, 1. juuli otsusega, määrati registreerimata Aprilia RX 50-ga sõitnud alaealisele kümme tundi üldkasulikku tööd. Aprilia RX 50 ei ole lubatust võimsam tõukeratas, vaid kahekäiguline enduro-mootorratas. Ka see tagastati omanikule.
Kolmas kohtuasi puudutas elektritõukeratast INXING. 19. oktoobril määras Harju Maakohus selle juhile kaheksa tundi üldkasulikku tööd ja otsustas tagastada sõiduki seaduslikule omanikule. Kirssi sõnul on kõigi kolme juhtumi ühiseks probleemiks see, et rikkuja ja sõiduki omanik olid erinevad isikud.
„Praktikas tähendab see, et kui tänaval paneb rikkumise toime alaealine ja kohtus väidab lapsevanem, et tõukeratas kuulub talle, või kui tõukeratas müüakse vahetult enne kohtuistungit maha, siis kohus ei saa seda konfiskeerida, kuna omanik ei ole rikkuja,“ selgitas Kirss.
Riigikogus esimese lugemise läbinud seadusemuudatus annaks politseile õiguse konfiskeerida elektritõukerattad, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis või mootori võimsus ühte kilovatti. Praegu saab politsei sellise sõiduki ajutiselt hoiule võtta, kuid lõplikuks konfiskeerimiseks peab pöörduma kohtusse.
Konfiskeerimisõigus on eelnõus ette nähtud, kuid seletuskirjast nähtub, et seadusemuudatus ei pruugi politseid selles küsimuses aidata. Eelkõige on seal otse öeldud, et politsei ei saa ka uue normi alusel konfiskeerida kolmandale isikule kuuluvat sõidukit. Kui sõiduki omanik ei ole rikkuja, jääb konfiskeerimise otsustamine teatud tingimustel endiselt kohtu pädevusse.
Eelnõu koostajad näevad ühte lahendust võimaluses võtta vastutusele sõiduki omanik, kes lubas seda juhtida isikul, kes ei vasta nõuetele. Näiteks võib lapsevanem ise kanda vastutust selle eest, et lubas juhiluba mitteomaval lapsel juhtida registreerimata mootorsõidukit.
Konfiskeerimiseks on aga vaja tõendada õigusrikkumist omaniku enda poolt ja vähemalt kaudse tahtluse olemasolu.Seega ei tähenda lapsepoolne liiklusreeglite rikkumine automaatselt seda, et politsei saab vanemale kuuluva tõukeratta ära võtta. Eriti keeruline on olukord alla 14-aastaste lastega, kuna nemad ei kanna süüteo eest vastutust ega saa olla karistatavad väärteomenetluse korras.
Kirssi sõnul on suur osa probleemidest seotud just nii noorte lastega. Tema hinnangul ei kõrvalda kehtiva seaduse raames võimalikud konfiskeerimismeetmed nende tekitatavaid ohte liiklusele.
Lisaks konfiskeerimisvaidlustele on politsei kohtus kaotanud ka mitu elektritõukeratastega seotud väärteasja. Näiteks 2025. aasta septembris pidas politsei kinni nooruki, kes sõitis elektritõukerattaga KuKirin G2 Max. Politsei leidis internetist andmed, mille kohaselt võis see mudel arendada kiirust kuni 55 kilomeetrit tunnis, ning käsitas seda registreerimata mootorsõidukina. Nooruki ema oli aga ostnud tõukeratta kauplusest Tõuksimaailm, kus teda kinnitati, et sõiduk vastab Eesti liiklusreeglitele. Kasutusjuhendis oli valmistajakiiruseks samuti märgitud 25 kilomeetrit tunnis.
Maakohus leidis, että politsei ei suutnud tõendada, et konkreetne sõiduk on võimeline sõitma lubatust kiiremini.Politseinikud võrdlesid tõukeratast internetis avaldatud fotode ja andmetega, kuid ei kontrollinud selle tegelikku kiirust ega kiirusepiiraja eemaldamise võimalust. Politsei kaebas selle otsuse edasi, kuid kaotas ka ringkonnakohtus. Kohtu hinnangul võidakse sama mudelit toota erinevate tehniliste näitajatega ja politsei oleks pidanud konkreetset sõidukit põhjalikumalt kontrollima.
Teises kohtuasjas õnnestus politseil tõendada, et elektritõukeratas KuKirin G2 võis liikuda lubatust kiiremini, kuid sellest ei piisanud juhi karistamiseks. Pärnu Maakohus tühistas mais politsei määratud 520-eurose trahvi, kuna sõiduki juht ei teadnud ega pidanud olemasolevate tõendite põhjal teadma, et tõukeratas ei vasta nõuetele. Kasutusjuhendi kohaselt oli selle maksimaalne kiirus 25 kilomeetrit tunnis ning kiirusepiiraja eemaldas kontrolli käigus politseinik ise. Kohus jõudis järeldusele, että juhi poolset tahtlust või ettevaatamatust ei tõendatud.
Politsei ning Justiits- ja Digiministeerium on erineval arvamusel ka kehtiva seadusandluse võimaluste osas. Ministeerium osutas sellele, et politsei võiks tõukerattaid konfiskeerida juba praegu, analoogselt keelatud antiradaritega. Politsei hinnangul on neil juhtudel oluline erinevus. Antiradarite konfiskeerimiseks on liiklusseaduses eraldi volitus, kuid elektritõukerataste puhul see praegu puudub. Kirssi sõnul on seadusemuudatus vajalik just selleks, et politseil oleks selge õigus liiklemiseks keelatud sõidukid lõplikult ära võtta.
Konfiskeerimissätte lisas eelnõusse justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakkosta (Eesti 200). „Valitsus arutas, mida teha laste ja jalakäijate turvalisuse tõstmiseks olukorras, kus kõnniteedel kihutavad liiklusse lubamata, väga võimsad tõukerattad.Kaaluti kahte alternatiivi — kas hakata vanemaid trahvima, kui nende laps tabatakse mõnelt selliselt keelatud tõukerattalt,või leida viis, et selliseid tõukerattaid liikluses üldse ei oleks,“ ütles ta.
Pakkosta lisas, et riik ei trahvi vanemaid ka siis, kui nende laps paneb toime midagi palju kohutavamat. Sellest võimalusest tuli loobuda, kuid ministeeriumis ei hakatud jalgratast leiutama. Otsustati, et lähtuda saab juba olemasolevatest nõuetest eluohtlike ja samal ajal keelatud esemete konfiskeerimiseks.
„Konfiskeerimine väärteomenetluse raames ei ole Eesti õiguses midagi uut. Kehtiv karistusseadustik võimaldab politseil ehk kohtuvälisel menetlejal konfiskeerida väärteo toimepanemise vahendi ning liiklusseadus annab PPA-le õiguse konfiskeerida seadme, mis võimaldab sekkuda veoauto või bussi sõidumeeriku töösse, ja nn „radari“, mis tuvastab kiirusemõõteseadmeid. Seetõttu tegin ettepaneku vaadata kaugemale ja loobuda ühiskonnas üldse mõttest vanemaid karistada, kuna ükski vanem ei saa kanda vastutust huligaani korrakaotuse eest rohkem kui tekitatud kahju hüvitamine,“ rääkis Pakkosta.
Ta selgitas, et konfiskeerimine võiks olla vabatahtlik — see tähendab, et kui keegi seab keelatud kergliikuriga ohtu teiste jalakäijate elu, siis saaks inimene ise teha valiku: kas loobuda keelatud esemest või lubada riigil viia see reeglitega vastavusse, tasudes seejuures kulud.
Eelnõu seletuskirja kohaselt peaks konfiskeerimine siiski jääma äärmuslikuks abinõuks. Politsei peab igal konkreetsel juhul hindama, kas sõiduki äravõtmine on põhjendatud ja proportsionaalne.
Konfiskeerimisotsuse saab endiselt kohtus vaidlustada. Seadusemuudatus peaks jõustuma järgmise aasta 1. märtsil.
