Kirikute ja koguduste seaduse muutmise põhiseaduspärasuse kontroll liigub riigikohtu üldkogu ette, kirjutab BNS.
Riigikogu võttis mullu 9. aprillil vastu kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) muutmise seaduse, kuid president jättis selle 24. aprilli otsusegavälja kuulutamata. Riigikogu võttis seejärel 18. juunil KiKoS-e muutmise seaduse muudetud kujul uuesti vastu, kuid riigipea ei kuulutanud ka seda välja ja tegi riigikogule ettepaneku seadust veelkord arutada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.
Riigikogu tegi sama seaduse osas kolmandat korda otsuse 17. septembril ning võttis KiKoS-e muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastu. Selle peale esitas president 3. oktoobril riigikohtule taotluse tunnistada KiKoS-e muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
President leidis, et vaidlustatud seadus piirab ebaproportsionaalselt usuvabadust ja ühinemisvabadust. Taotluses peetakse problemaatiliseks esmajoones vaidlustatud seaduse sätted, millega keelatakse usulistel ühendustel muu hulgas õpetuslikud sidemed välisriigis asuva vaimuliku keskuse, juhtorgani, usulise ühenduse või vaimuliku juhiga, kes kujutab ohtu Eesti riigi julgeolekule või põhiseaduslikule või avalikule korrale. Selline lai ja ebaselge keeld ei ole proportsionaalne, märkis riigipea.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium arutas presidendi taotlust teisipäeval avalikul kohtuistungil. Kuna kolleegiumil tekkisid asja arutamisel põhimõttelist laadi erimeelsused muuhulgas vaidlustatud seaduse õigusselguses, vajalikkuses ja mõõdukuses, annab kolleegium kohtuasja lahendamiseks üle üldkogule.
